Trump sööb kõike, mis Kiiev talle ette annab, illustreeriv foto

"Toit on laual": Trump "sööb" kõike, mis Kiiev talle ette annab

43
(Uuendatud 14:50 29.11.2018)
USA luureteenistused võiksid Trumpile kirjutada, et Kertši väina vahejuhtumis on süüdi... ei, muidugi mitte Kiiev, vaid "see kohutav maailm". Kuid Trumpiga on parem nalja mitte teha.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

"Võib-olla seda kohtumist üldse ei toimugi. Võibolla me seda kohtumist üldse ei korraldagi," ütles Trump intervjuus The Washington Post'ile, nagu ikka kaks korda, kui tal on vaja kontroll-lasku, et mõte peast ära ei lendaks.

Kohe meenus Pariis, kui nad kõik seal olid. Alguses ootas Porošenko, et Trump teda tervitaks, siis ootas Trump, et Putin teda tervitaks, ja erinevalt Porošenkost, jõudis ka ära oodata. Ja siis pandi nad istuma, nagu koolilapsed, et nad omavahel ei jutustaks ega üritust ei häiriks. 

Trump võib kohtumise Putiniga G20-l ära jätta >>

Trump pilgutas üle laua silma ja siis narris Putin ajakirjanikke, ja ilmselt ka Macroni, sest ütles, et nad said nagunii omavahel rääkida. Siis arvasid kõik, et G20 kohtumisel nad räägivad nagu kord ja kohus. Et Argentiinas saab alles tangot näha.

Julgeolekunõunik Bolton just kinnitas, et kindlasti saab, oli isegi päevakorra valmis visanud. Seal oli kogu geograafia läbi kirjutatud. Ainult Kertši väina kohapealt oli asi veel lahtine. Ta oleks nagu ette teadnud, et tema ülemusel võib veel midagi peas plahvatada. Plahvataski. Siiani pole päris selge, mis täpselt.

Kas Trump mängib naljameest, et suurendada oma eelseisva kohtumise tähtsust? Kõik ootavad, aga siis tuleb intriig. Või lülitati ajud välja, et miski tajumist ei segaks? "Ma ootan eriteenistuste täielikku ettekannet Musta mere vahejuhtumi kohta. See on väga tähtis," ütles ta täieformaadilise kohtumise ettevalmistusi seisma pannes.

USA luureteenistused selleks loomulikult ongi. Kaasa arvatud Ukrainas olevad. Ega siis ilmaasjata Ukraina julgeolekuteenistuse hoones nendele tervet korrust pole eraldatud. Räägivad Trumpile kõik, nagu asi oli. Nende poolt. Välja mõeldud. Ainult teiste sõnadega.

Näiteks, et "Nikopol" ja "Berdjansk" tungisid Venemaale. Kui jätta täpsustamata, et need ei ole linnad, siis tulebki välja, et toimus Venemaa "anneksioon". Nad ei ütle ju ometi, et Kiiev saatis vastavalt nende soovitusele oma sõjalaevad provokatsiooni korraldama, nii et venelased neid sisse ei laseks.

Euroopa mõistis, et Ameerika Ühendriigid võivad nad laostada >>

Et neid "laevukesi" oligi vaja selleks, et "söök on laual!". Paistab, et Trump on valmis selle ära sööma. Suu on tal vähemalt juba lahti. "Mulle see agressioon ei meeldi. Ma ei taha seda agressiooni," ütles ta jälle kaks korda, pidades ilmselgelt silmas mitte Ukrainat, sest see tähendaks Krimmi tunnustamist Venemaa osana.

Ja kindlasti mitte Ameerika Ühendriike, sest siis oleks antud korraldus Ameerika vägede tagasitõmbamiseks, vähemalt Süüriast. Kuid tegelikult järgneb võib-olla hoopis keeldumine dialoogist Putiniga, sest Trumpi jaoks on see alati nõrk koht olnud.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Максим Блинов

Mitte sellepärast, et ta kaotusseisus on, vaid sellepärast, et dialoog Putiniga on teema, mis võimaldab Trumpi sisevaenlastel teda kaotajana kujutada, talle see aga ei meeldi.

Tühistaks ta kohtumise ilma igasuguste põhjusteta, näitaks ta oma nõrkust ja sõltuvust peavoolust. Kui aga vahejuhtumi tõttu, siis paistab justkui, et näitas jälle iseloomu. Seega pole välistatud, et Trump polnudki päris viimane, kes sellest Ukraina väljaastumisest huvitatud oli.

Kas see nii oli või mitte, kuid õhtu Buenos Aireses ei tule enam sisukas. Kõik on juba põnevil, kuidas Trump Putinist eemale hoidma hakkab. Või Putiniga suhtleb? Nagu Pariisis. Valikuvõimalusi veel on.

USA luureteenistused võivad talle kirjutada, et süüdi on "kohutav maailm". Kuid parem on Trumpiga nalja mitte teha. "Mis Muhamed siia puutub?" võib ta erutuda. Ta pole ju naljamees. Vaid vastupidi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

43
Tagid:
provokatsioon, Petro Porošenko, Donald Trump, Kertši väin, Must meri, Ukraina, USA
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde