Ukraina president Petro Porošenko

Operatsioon "Piirideta vabadus": Porošenko võitis kõiki

108
(Uuendatud 15:58 28.11.2018)
Kertši väina ründeoperatsioon, mille Ukraina sõjalaevastiku alused nädalavahetusel suurepäraselt läbi viisid, tekitas lühikese aja jooksul kaasa mitmeid teooriaid teemal "milleks seda vaja oli".

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Väideti, et toimunu oli välisjõudude tellimustöö. Näiteks Trumpilt, kes tahtis suunata tähelepanu "Venemaa uurimiselt" kõrvale, või Ühendkuningriigilt, et juhtida tähelepanu kõrvale läbimurdelistelt edusammudelt läbirääkimistel EL-ga.

Või isegi Venemaalt, et "suunata rahva tähelepanu kõrvale majandusprobleemidelt" (ärge küsige, kuidas õnnestus Venemaal korraldada naaberriigi sõjalaevade ebaseaduslik sissetungi oma territoriaalvetesse).

Ukrainas hakkas kehtima sõjaseisukord >>

Kuid kõigi nende teooriate eluiga polnud pikk. Esmaspäeval allkirjastas Petro Porošenko sõjaseisukorda kehtestava dekreedi.

Üldiselt peavad analüütikud nüüd hämmastavat reaalsust tunnistama. Riigi juht saatis umbes kolmandiku oma sõjalaevastikust kindlasse häbisse ja vangipõlve, ainult selleks, et lüüa sassi valimiskampaania rütm oma konkurendil – oligarhi toetataval koomikul, et ise valimiste teise vooru jõuda. Täpsustagem — versioon "provokatsioon Lääne abi saamiseks" tuleks kõrvale heita.

Ukriana julgeolekutalituse SBU eriüksuslased
© Sputnik / Григорий Василенко

Loomulikult väljendas NATO peasekretär Kiievile õigeaegselt toetust, muidugi kutsus EL Venemaad üles austama Ukraina suveräänsust ja tagama laevade vaba läbipääsu Kertši väinast, tõenäoliselt kuuleme ka Washingtoni resoluutseid avaldusi — aga see on ka kõik. ÜRO mistahes istungid, nagu varasemast teada, lõpevad tulemusteta.

Asi pole mitte ainult selles, et Ukraina on muutunud toksiliseks partneriks, kellega ei sobi enam läbi käia, asi on ka selles, et tegelikult on kõik repressiivseid meetmed Venemaa suhtes, mida Lääs võiks talutava kahju eest kohaldada, juba rakendatud. Varem agressiivsete režiimide karistamise stsenaariumi järgi toimu ei saa täna enam toimuda mitte ainult Venemaa, vaid isegi tema kõige nõrgemate liitlaste suhtes.

Provokatsioonid Mustal merel >>

Niisiis, kõigi võimalike selgituste hulgast tuleb tahes-tahtmata kõige tõenäolisemaks lugeda kõige rumalam, väiklasem ja vastutustundetum. Nali on selles, et meil (Venemaal – toim.) ollakse harjutud suhtuma Ukraina juhtkonna poliitikagasse mõningase põlgusega. Ei saa ju tõsiselt võtta riiklikku korraldust, mis entusiastlikult loobub oma suveräänsusest.

Kusjuures isegi mitte vastutasuks mingi hüve eest, vaid "oma välismaale tööle siirduvatele kodanikele soodsa režiimi" ja õlalepatsutuste eest. Ja nende õlalepatsutuste eest tuleb tegelikult ka maksta – piisab, kui nimetada dramaatilist tariifide tõusu Ukraina elanikkonnale IMFi järjekordse "viimase lootuse" finantsabi eest.

Vaatamata Kiievi iseseisvusest loobumisele näeme, kuidas kogu selle kaadervärgi president on üksnes oma tühiste eesmärkide saavutamiseks võimeline millekski, mida ei Putin, Xi, Modi ega isegi Trump endale lubada ei saa.

Tuumariigile kallale minna ja sõjaseisukord välja kuulutada – see pole naljategemine. Kas siin pole vastuolu? Tegelikult on vastupidi.

Lõppude lõpuks pole sõjaseisukorra väljakuulutamine naljaasi tõelistele riikidele, kellel on tõeline merevägi. Ukraina poliitikale rajatud maailmakeses polegi midagi muud peale naljategemise.

Kui riiklusest on alles ainult tsirkus, siis muutuvad naljategemiseks ka kõik riikluse tunnused, kaasa arvatud riigipiir, armee, merevägi ja kirik. Nende tegelikku tähendust ignoreeritakse ja pisendatakse miinimumini. Nende väärtuse määrab ilus jutt, mille saab muuta kõlavaks mainekujunduseks.

Just riikliku iseseisvuse puudumine tagab piiramatu vabaduse tolategemiseks poliitikas. President, kes on tegelikust vastutusest vabastatud (nagunii ei võta keegi teda tõsiselt), võib endale lubada palju rohkem kui president, kes vastutab iga dekreedi ja iga relvajõudude liikumise eest.

Kiievi "vägiteod" Kertši väina kandis: aja ja koha valik >>

Vastutusest vabastatud president võib välja kuulutada nii palju sõjaseisukordi, kui soovib — sellistest kuulutamistest ei tulene nagunii midagi. Ta võib välja kuulutada autokefaali, lõpmatuseni "hüvasti jätta" ja korraldada rünnakuid Krimmi sillale. Jah, ta suudab seda kõike teha, et jääda oma lemmikametikohale veel neljaks aastaks.

Just sellepärast tuleb Ukraina rahvale kaasa tunda. Inimestena on nad muutunud mitte isegi riigi strateegiliste huvide, vaid kellegi väiklaste isiklike huvide tööriistaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

108
Tagid:
sõjaseisukord, analüütika, riigipiir, poliitika, laevad, rikkumine, Petro Porošenko, Suurbritannia, USA, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde