Viljahoidla Illinois osariigis

Sõja kaja: Trump sundis ameerika farmereid põllusaaki hävitama

81
(Uuendatud 17:10 27.11.2018)
Donald Trumpi poolt vallandatud kaubandussõda Hiinaga andis ameerika talunikele järjekordse hoobi. Vastumeetmena kehtestatud kaitsetollidele on sojaubade eksport sisuliselt seiskunud.

TALLINN, 27. november – Sputnik. Tuhanded põllupidajad sattunud laostumise äärele. Mis USA põllumajandust ees ootab ja miks meenutavad katsed seda majandusharu päästa üha enam suure depressiooni ajajärku, sellest RIA Novosti artiklis. 

Oleks vähemalt hoiatatudki

Hiinas kasvav nõudlus sojaubade järele ei saa jääda ammuilma selle põllukultuuri ekspordile panustanud ameerika põllumajandustootjate tähelepanuta. Käesoleval aastal on USA-s soja alla pandud 89,1 miljonit aakrit maad – kaks korda enam kui aasta tagasi.

Talunikud lootsid suurendada sojaubade niigi suurt osakaalu Ameerika Ühendriikide ekspordistruktuuris (soja hõlmab peaaegu 60% USA põllumajandustoodangu tarnetest Hiinasse). Ent Trumpi konflikt riigi peamise kaubanduspartneriga on viinud selleni, et Peking kehtestas ameerika sojale 25-protsendilised tolitariifid. Tulemusena langes selle kultuuri ekspordi rentaablus sisuliselt nullini ja tarned Hiinasse vähenesid 98% võrra.

Ehkki sojaoad on Hiina jaoks strateegiline toode, tehti Hiinas kaine arvestus, et maailmas leidub teisigi tarnijaid, kes ameeriklaste koha rõõmuga üle võtavad.

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi andmetel kontrollis USA aastail 2017–2018 35% kogu maailma sojaubade turust. Kõigest 2% langes Brasiilia arvele, Argentina ja ülejäänud maailma osakaaluks oli 14%. Hiina vastav näitaja oli 4%.

Samas hõlmas Brasiilia 47% Hiina sojaturust ning Argentina ainult 5%. Nüüd loodavad mõlemad riigid kasvule.

Kaubandussõja lõpetamine on ainus, millele ameerika talunikel loota jääb. Teoreetiliselt võib see juhtuda pärast Donald Trumpi läbirääkimisi Xi Jinpingiga tuleval nädalal Argentinas toimuval Suure Kahekümne tippkohtumisel.

Kuid arvestades Washingtoni uusi sõjakaid avaldusi Pekingi aadressil – näiteks Euroopa ettevõtetele esitatud üleskutset mitte osta Huawei toodangut – on väljavaated kahe riigi vahel normaalsete kaubandussuhete taastumiseks nullilähedased. Tänavu kasvatatud sojaoad vaevalt küll jõuavad häid uudiseid ära oodata. 

Mure on selles, et erinevalt kasvõi maisist või nisust on sojat raske säilitada. Piisab vähimastki niiskusest – ja sojaoad muutuvad pruuniks mädanenud lägaks. Seetõttu on nõudlus korralike viljahoidlate järele USA-s praegu suurem kui eales varem, mida nüüd nende omanikud edukalt ära kasutavad.

Meedia andmetel vilja säilitamishinnad kerkinud mullusega võrreldes 40% võrra. Enamik talunike ei ole suutelised uute tariifide kohaselt tasuma ja üritavad leida alternatiivseid võimalusi. Nad haaravad kaupluseriiuleilt kõikvõimalikke anumaid, mis võiksid sobida sojaubade kuivashoidmiseks. Teised ladustavad oma sojat koobastes.

"Vihakobarad"

Enamik sojatootjaod lihtsalt hävitab praegu oma saaki, seda põllule vedelema jätmise asemel maasse kaevates. Samaviisi talitasid ameerika põllumehed 1930. aastate suure depressiooni aegadel.

President Roosevelt oli toona sunnitud vastu võtma eriakti talunike abistamise kohta. Paljud majandusteadlased peavad seda dokumenti seniajani vaieldavaks: Roosevelt sundis maaharijaid saagi hävitama (ning loomapidajaid oma karja tapale viima), et turul kunstlikult toiduainete puudus tekitada ja hindu tõsta.

Milleni niisugune majanduspoliitika välja viis, seda illustreerib kõige paremini Pulitzeri preemiaga pärjatud John Steinbecki romaan "Vihakobarad".

Miks nimetati APEC tippkohtumist ebaõnnestumiseks >>

"See on kuritegu, millel pole nime. See on mure, mida mingite pisaratega mõõta ei anna. See on häving, mis pöörab põrmuks kõik meie edusammud. Viljakas maa, sirged puuderivid, tugevad tüved ja mahlakad puuviljad. Aga pellagrasse surevad lapsed peavad surema, sest apelsinid ei too kasumit Ja nad seisavad suud ammuli ja vaatavad möödaujuvaid kartuleid, kuulevad sigade kiunumist, kes surnuks veristatakse ja kraavides lubjaga üle puistatakse, vaatavad apelsinimägesid, mida mööda veerevad alla mudalaviinid, ja inimseste silmades on kaotusevalu, nälgijate silmis on küpsemas raev," kirjutas Steinbeck 1939. aastal.

Venemaa lülitub võidujooksu 
Venemaa ehmatab USA-d teraviljarekorditega, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Тимкив

Mis puudutab Hiinat, siis Peking laiendab edukalt oma sojaoatarnete geograafiat. Lähimal ajal astub suurimate tarnijate hulka Venemaa: Kaug-Ida sobib selle kultuuri kasvatamiseks suurepäraselt ning perspektiivikad külvipinnad asuvad Hiinale palju lähemal kui ameeriklaste omad.

Kaug-Ida investeeringute agentuuri juhi Valeri Dubrovski sõnul ootab piirkond investeeringuid oma miljoni hektari põllumajandusmaade raadamiseks. Pool rahast tuleb nimelt Hiinast.

Hiina riigiettevõte COFCO on juba esitanud taotluse Primorje krai Mihhailovka eelisarendusterritooriumi (Venemaa vastava erimajandustsooni) residendi staatuse saamiseks. Ettevõte kavatseb ehitada Venemaale suure elevaatori ja lao põllumajandustoodangu säilitamiseks.

81
Tagid:
tollitariifid, tollimaksud, tollid, kaubandussõda, sanktsioonipoliitika, sanktsioonid, WTO, Donald Trump, Venemaa, Hiina, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Samal teemal
USA kasutab rivaali vastu "surmavaid meetmeid"
Brüssel kahtlustab EL-i riike "separaatläbirääkimistes" Pekingiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde