Peaminister Jüri Ratas

Ratas: austan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku

172
(Uuendatud 14:52 27.11.2018)
Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Avalduse poolt hääletasid saadikud Keskerakonnast, sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Neile lisandus kaks häält nn aknaaluste seast, kelleks olid Margus Tsahkna ja Monika Haukanõmm. Eelnõu vastu hääletasid saadikud Isamaa fraktsioonist, EKRE-st ja Vabaerakonnast, edastas ERR.

"Olen korduvalt lubanud, et lähtume ÜRO ränderaamistiku toetamisel Riigikogu tänasest avaldusest. Austan ja tunnustan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku," edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaminister Jüri Ratase avalduse RO globaalse ränderaamistiku Riigikogus hääletamise järel.

"ÜRO ränderaamistik seisab ebaseadusliku rände vastu, toetab illegaalselt riiki sisenenud inimeste kodumaale tagasisaatmist. Raamistik tähtsustabtõhusat piirivalvet julgeoleku tagamiseks. See aitab parandada rahvusvahelist rändealast koostööd," sõnas Ratas.

 "Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt >>

"Samuti rõhutab deklaratsioon inimkaubanduse ja —smugeldamise vastast võitlust ning eeskätt naiste ja laste õiguste kaitsmist. Ränderaamistik aitab kindlustada ka Eesti inimeste õigusi välisriikides. Me avaldame sellega soovi koos teiste maailma riikidega lahendusi otsida," ütles Ratas.

Tema sõnul ei pane see meile ega ühelegi teisele enam kui 180-le raamistikku heaks kiita plaanivale riigile paljuräägitud raskeid kohustusi. ÜRO on rajatud just koostööle ja lahendustele, mitte probleemidele ja kohustustele.

"Ränderaamistiku põhjalikud arutelud näitasid, et valitsuses puudub antud küsimuses konsensus. Seetõttu algatasid 39 saadikut avalduse parlamendis, kel on vastavalt põhiseadusele rahvaesindusena mandaat otsustada olulisi riigielu küsimusi. Olen ise pikalt Riigikogus töötanud ning ka peaministrina alati rõhutanud parlamendi olulist rolli ja otsustusõigust," ütles Ratas. 

"Paraku muutus täna Riigikogu ees korraldatud meeleavaldus vägivaldseks. See on lubamatu. Käte ja jalgade asemel peavad meie saja-aastases väärikas riigis kõnelema suud, pead ja südamed," märkis peaminister.

Nagu kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti toimus esmaspäeval Riigikogu hoone juures "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE). Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku arutelu.

Paljudel meeleavaldajatel olid käes plakatid, millel välisminister Sven Mikserit ja tema kaasvõitlejaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, peaminister Jüri Ratast ja president Kersti Kaljulaidi nimetati Eesti rahva hävitajateks ja äraandjateks. Sealsamas oli püstitatud improviseeritud võllapuu ühes selge üleskutsega "Reeturid võlla!"

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Valitsusekriis 2018

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Ratase, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud.

Uuring: enamik kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu >>

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas eelmisel esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Migrantid
© Sputnik / Кристина Афанасьева

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega. Kiiret menetlust Riigikogus toetas eelmisel esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

172
Tagid:
ränderaamistik, meeleavaldus, poliitika, migratsioon, Riigikogu, Jüri Ratas, Eesti, Tallinn
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde