Vahilaev Povorino

Ukraina mereväe kolm laeva rikkusid Venemaa riigipiiri

181
(Uuendatud 17:26 25.11.2018)
Ukraina mereväe kolm laeva ületasid Venemaa riigipiiri ja liiguvad Kertši väina suunas, teatas FSB Krimmi piirivalveosakonna pressiteenistus.

TALLINN, 25. november – Sputnik. Laevad sisenesid suletud akvatooriumi kell 07:00, vahendab RIA Novosti. Märgitakse, et laevad rikkusid ÜRO mereõiguse konventsiooni kaht artiklit, mille kohaselt vastutab rannikuriik oma meretsooni ohutuse eest. 

Kertši väinas lubatakse laevade liikumist ja ankrusseheitmist vastavalt Vene meresadama kapteni poolt kinnitatud sõidugraafikule.

Kiiev ei esitanud taotlust laevade läbisõiduks, aluste liikumine ei olnud sõiduplaanis. Laevad manööverdasid ohtlikult ega järginud Venemaa võimude seaduslikke nõudeid.

Ukraina süüdistab Venemaad provokatsioonis

Ukrainas kommenteeris laevade läbisõitu. Mereväe sõnul sõitsid kaks väikest soomustatud suurtükikaatrit ja puksiir Odessast Mariupoli sadamasse. 

Три корабля ВМС Украины нарушили госграницу РФ и движутся к Керченскому проливу
© Фото : погрануправление ФСБ по республике Крым
Ukraina mereväe kolm alust rikkusid Venemaa Föderatsiooni riigipiiri.

"Venemaa piirivalvelaevad – kaatrid "Sobol", vahilaevad "Don" ja "Mangust", laevatõrjelaev "Suzdalets" käitusid agressiivselt. Piirilaev "Don" riivas meie puksiiri, mistõttu sai kahjustada laeva peamasin, kere, reeling ja kadus päästeparv," — teatas pressiteenistus Facebookis.

Ukraina saatis Aasovi merre suurtükikaatrid >>

Ukraina väidab, et teatas eelnevalt oma kavatsusest teostada läbisõit vastavalt navigatsiooniohutuse rahvusvahelistele standarditele.

Kolmapäeval hoiatas Venemaa välisministeerium Ukrainat rahvusvaheliste õigusaktidega vastuolus olevate katsetega revideerida Aasovi mere kui kahe riigi siseveekogu staatust. 

Три корабля ВМС Украины нарушили госграницу РФ и движутся к Керченскому проливу
© Фото : погрануправление ФСБ по республике Крым
Ukraina mereväe kolm alust rikkusid Venemaa Föderatsiooni riigipiiri.

Ministeerium rõhutas, et vastutus olukorra võimaliku teravnemise eest jääb Ukraina ja teda toetavate riikide poolele.

Ministeerium lisas, et Moskva on valmis konstruktiivseks dialoogiks akvatooriumi üle.

Olukord Aasovi meres

Aasovi mere laevasõidu olukord teravnes aasta alguses. Märtsis pidas Ukraina kinni kümnemehelise meeskonnaga Venemaa kalatraaleri "Nord". 

Aasovi meri
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Kaptenit ähvardab Krimmi "ebaseadusliku külastuse eest" Ukraina "riigi huvide kahjustamise eest" kuni viis aastat vabadusekaotust. Nüüd tahab Kiiev laeva enampakkumisel maha müüa. Augustis arestiti Hersoni sadamas Vene tanker "Mehhaanik Pogodin".

Moskva hindas Kiievi ametivõimude tegevust "mereterrorismina" ja tugevdas vastuseks piirikontrolli Aasovi mere piirkonnas. Seepeale süüdistas Ukraina piirivalveteenistus Moskvat "ranges laevade kinnipidamise ja kontrollimise poliitikas".

Krimmis asuv FSB piirivalvevalitsus märkis omakorda, et läbiviidud kontrollimised on rahvusvahelise mereõigusega täielikus kooskõlas ja et võimud ei ole laevaomanikelt kaebusi saanud. Ukraina välisministeerium tunnistas samuti, et Venemaa piirivalvurite käitumine kontrollide ajal vastab protokollile.

Sputnik Eesti jälgib sündmuste kulgu.

181
Tagid:
laevasõidureeglid, siseveekogu, mereõigus, kriis, Vene Föderatsiooni piirivalve, Ukraina merevägi, ÜRO mereõiguse konventsioon, Kertš, Kertši väin, Ukraina, Krimm, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Samal teemal
Krimmi silla valves seisab "Ametüst"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde