Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW)

Keemiarelvade keelustamise organisatsioon roostetab - süüdlased ei varjagi end

44
(Uuendatud 13:27 23.11.2018)
Uue ülesande täitmiseks luuakse OPCW-s mingi atribuutrühm, mille mehhanism on Venemaa arvates läbipaistmatu ja mille tegevust saavad "poliitiliselt kallutatud riigid kasutada oma huvides"

Irina Alksnis, RIA Novosti

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles eile (22. novembril — toim.), et Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) antav pädevus keemiarelvade kasutamise eest vastutavate isikute kindlakstegemiseks võib saada ettekäändeks ÜRO Julgeolekunõukogust mööda minnes jõu rakendamiseks riikide suhtes. Zahharova sõnul "kannavad OPCW õõnestamise eest täielikku vastutust USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa".

Valitsusvälise organisatsiooni Valged Kiivrid liikmed
© AP Photo / Uncredited

Meenutame, et OPCW pädevuse laiendamine toimus Ühendkuningriigi algatusel juuni lõpul toimunud keemiarelvade keelustamise konventsiooni riikide erikonverentsil. Varem võisid mürkainete kasutamise eest vastutavad isikuid tuvastada ainult rahvusvahelised kohtud ja ÜRO Julgeolekunõukogu. Otsus tehti lihthäälteenamusega – Ühendkuningriigi ettepanekut toetasid 82 riiki, 24 hääletasid vastu ja ülejäänud 193 riiki jäid erapooletuks.

Uue ülesande täitmiseks luuakse OPCW-s mingi atribuutrühm, mille mehhanism on Venemaa arvates läbipaistmatu ja mille tegevust saavad "poliitiliselt kallutatud riigid kasutada oma huvides".

Moskva ametlik retoorika sellel teemal paistab silma erilise karmusega. Muuhulgas öeldakse otse välja, et kolm algatusriiki (juba nimetatud USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) saavutasid "väljapressimise ja altkäemaksuga" teistelt riikidelt oma tahtmise. Seda ei öelnud mingi ajakirjanik, avaliku elu tegelane ega parlamendisaadik, vaid Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Mõõduka opositsiooni keemirelvalabor Doumas
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Moskva tegi sündmuste sellise arengu ärahoidmiseks tõsiseid jõupingutusi, kuid 20. novembril otsustati organisatsiooni eelarvet suurendada ja täiendavad vahendid on muuhulgas ette nähtud ka atribuutgrupi loomisele. Lisaks lükkasid liikmesriigid tagasi Venemaa ja Hiina ettepaneku luua OPCW volituste laiendamise õiguspärasuse hindamise töörühm.

Ei pea olema raketiteadlane, et mõista, kelle vastu kavatseb Lääs enda näo järgi loodud organisatsiooni kasutada. Uute "sihtmärkide" loetelu on hästi teada. Rääkimata tõsiasjast, et viimase paari aastaga on maailm juba selgeks saanud, kes on põhiline keemiarelvade kasutaja, alates Doumast Süürias kuni Skripalideni Londonis.

Kui siiamaani piirdus kõik vaid mõne riigi esindaja avaldustega, siis peagi ilmuvad ilmselt OPCW ametlikud "dokumendid". Nendes saab olema öeldud, et organisatsioon viis läbi uurimise ja "highly likely" ("suure tõenäosusega") saab väita, et nende mürgitusjuhtumite eest on vastutav Venemaa. Kõik vajalikud tõendid, nagu tavaliselt, on olemas, "ainult et me ei näita neid teile".

Sellises olukorras tekib loomulik küsimus: kas on üldse mõtet jääda potentsiaalse sihtmärgina selle erapooletusest juba täielikult loobunud organisatsiooni liikmeks, mis hakkab varem väljateenitud head mainet kasutama laimavate süüdistuste tegemiseks nende vastu nende oma raha eest?

Veendumaks, et nad tõesti just seda kavatsevad, piisab, kui meenutada Douma elanike juhtumit, mille Venemaa viis kevadel OPCW peakorterisse ja milles tõestati üksikasjalikult, et Doumas polnud mingit keemiarünnakut ja see oli "Valgete kiivrite" lavastus. Milline oli Lääne reaktsioon? Õige, polnudki mingit reaktsiooni. Ta ignoreeris seda tahtlikult ja jätkas avalikku valetamist. Pärast seda, kui ta OPCW-s endas paljastati!

Selle tulemusena mõtlevad nüüd paljud: kas mitte üldse OPCW-st välja astuda?

Kuid ametlikult hoiab Venemaa end veel tagasi ja kavatseb esialgu selle otsusega oodata. Venemaa alalise esindaja OPCW-s Aleksandr Šulgini sõnul "tuleb läbi kaaluda kõik plussid ja miinused — sõjalis-poliitilised, rahalised ja majanduslikud, siin on palju erinevaid aspekte".

Tavaliselt on rahvusvaheliste institutsioonide mandumisel (mis viimastel aastatel on täheldatav näiteks Euroopa Nõukogu puhul) Moskva kuni viimase hetkeni selgelt mõista andnud, et ta loodab probleemide lahendamisele ja on valmis koostööks. Ainuüksi fakt, et antud juhul käis Venemaa välja oma "trumbid", tehes läbipaistva vihje sõjalis-poliitilistele tagajärgedele, näitab, kuivõrd tõsiselt Venemaa juhid toimunud sündmustesse suhtuvad.

Kuid veelgi olulisem on teine moment — millised eesmärke Lääs OPCW "erastamisel" ka ei püstitaks, on need juba hiljaks jäänud.

On selge, et see on katse mööda hiilida ÜRO Julgeolekunõukogust, kus Venemaa ja Hiina on Läänele kondiks kurgus. Seepärast luuaksegi nüüd Ameerika Ühendriikidele ja tema liitlastele vajalike otsuste langetamiseks alternatiivset mehhanismi. Konks on aga selles, et põhiprobleem pole enam asja seaduslikkuses, vaid otsustes endis.

Jah, Lääne vaieldamatu hegemoonia tingimustes õnnestus tal kaua aega saavutada ÜRO Julgeolekunõukogus vajalikke otsuseid — olgu need siis sanktsioonid Iraani vastu või sõjaline operatsioon Liibüas. Kuid kui võimalused Julgeolekunõukogu toetuse saamiseks luhtusid, saadi suurepäraselt hakkama ka ilma temata. Nagu toimus näiteks Iraagi invasiooni korral.

Nüüd ei võimalda isegi OPCW formaalne otsus enam midagi lahendada. Isegi kui atribuutgrupp teeb Venemaa, Iraani või Põhja-Korea või Hiina suhtes süüdimõistva otsuse – no ja mis siis?

Ühendriigid taastasid sanktsioonid Iraani suhtes – mingit ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu polnud selleks vaja. Kuid pool maailma lihtsalt ignoreeris seda otsust ja teine pool, mis ametlikult nendega ühines, hakkas mitteametlikult otsima viise, kuidas nendest kõrvale hoida.

Mistahes lootused, et OPCW-i paberid saavad olema kaalukaks argumendiks, mis annavad hegemoonile tagasi tema kunagise piiramatu mõjujõu, on väga naiivsed. Pigem saab see olema järjekordseks löögiks Lääne mainele, sest see näitab, et ta on kaotanud kõik võimalused ÜRO Julgeolekunõukogu kallutamiseks enda poolele, nagu ta seda varem aastakümneid on suutnud.

Nii et nende manipulatsioonide peamiseks tulemuseks on vaid veel üks samm, Venemaa välisministeeriumi sõnastuses, "rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsete lepingute aluste õõnestamisel".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

44
Tagid:
atribuutrühm, Keemiarelvade keelustamise organisatsioon, OPCW, Lääs, Venemaa
Samal teemal
Valged Kiivrid valmistavad Aleppos ette uut provokatsiooni keemiarelvaga
Khashoggil oli info keemiarelvade kasutamisest Saudi-Araabia poolt
Nebenzja: Süüria armeel ei ole keemiarelva
Vene sõjaväelased avastasid Süürias keemiarelvade labori
Libauudis Douma keemiarelvade ohvritest lükati ümber
Ida-Ghouta elanikud teatasid, et ei ole keemiarelva kasutamise tunnuseid näinud
Venemaa hävitas oma viimased keemiarelvad
Jutt keemiarelvast peab varjama ameeriklaste lüüasaamisi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde