Migrantid

Kes võtab ÜRO ränderaamistiku osas vastutuse

66
(Uuendatud 14:24 06.12.2018)
Valitsus otsust ÜRO ränderaamistiku osas vastu ei võta, president ÜRO peaassambleele ränderaamistiku hääletusele ei lähe, "oravad" ähvardavad valitsust umbusaldusega."

TALLINN, 22. november — Sputnik. Peaminister Jüri Ratase ütles valitsuse pressikonverentsil, et ühineb Eesti ränderaamistikuga, kui riigikogu sellele oma toetuse annab. Välisminister Sven Mikseri hinnangul ei ole parlamendi avaldusel valitsusele siduvat jõudu, kuid selle eiramine tooks kaasa poliitilised tagajärjed.

Kui riigiõiguse asjatundjate hinnangul saab parlamendi avaldus olla pelgalt poliitiline toetusavaldus ning otsus ränderaamistiku osas tuleks teha valitsusel, siis kes saab Eestit Marrakechis esindada ja kuidas see volitus talle tekib? Mikseri sõnul on vastavalt välissuhtlemise seadusele selline õigus peaministril, välisministril ja presidendil.

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud>>

Mikser märkis samuti, et kui riigikogu ÜRO ränderaamistikku heaks ei kiida, siis tema välisministrina ei lähe Marrakechi seda heaks kiitma.

Välisminister jäi ka oma varasema seisukoha juurde, et tema jaoks ei olnud eelistatud variant, et teemaga tegeleb riigikogu.

"Ma olen arvanud, et ka antud juhul parlamentaarne arutelu, suure saali arutelu ei ole eelistatud variant. See on hädavajadus, kuna valitsus pole suutnud oma kohustust täita," sõnas Mikser.

Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval, 21. novembril ETV saates "Esimene stuudio", et valitsus otsust ÜRO ränderaamistiku osas vastu ei võta, edastas ERR.

"Valitsus on seda ju arutanud. Me teame seda, et Eesti koalitsioonivalitsuste loogika on see, et otsuseid tehakse konsensuslikult. Selles küsimuses on Isamaa ühel seisukohal, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on teisel seisukohal. Valitsus sellel tasandil ei tee seda otsust. See, et valitsus on palunud, et riigikogu seda arutaks, ei ole umbusaldus valitsusele, vaid väga õige lähenemine," lausus Ratas.

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

President kohtus Kadriorus Kaja Kallasega>>

Ratasega debateerinud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et kui valitsus otsust vastu ei võta, kavatseb Reformierakond valitsust umbusaldada.

"Valitsus ei suuda otsustada, aga otsustamine on valitsuse töö. Kui ei suudeta otsustada, siis tuleb valitsusvastutus üle anda," rääkis Kaja Kallas mõned päevad tagasi pärast kohtumist presidentiga — edastas Sputnik Eesti.

President Kersti Kaljulaid ei kavatse minna jaanuaris toimuvale ÜRO peaassambleele New Yorki, kus tuleb hääletusele ÜRO ränderaamistik. "Presidendil ei ole jaanuaris plaanis USA visiiti," ütles ERR-ile presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Presidendi detsembris toimuvale Marrakechi konverentsile minekut Linnamäe samuti ei kinnitanud, aga ka ei välistanud. Linnamäe sõnul võiks kõigepealt ära oodata esmaspäeva, kui riigikogus on ränderaamistiku avaldus hääletusel.

President Kersti Kaljulaid ütles aga 11. novembril ERR-ile, et ei sõida Marrakechi, kui valitsus ränderaamistiku osas üksmeelt ei saavuta.

Ratase sõnul kui ränderaamistik peaks riigikogus toetuse saama, siis läheb Marrakechi välisministeeriumi esindaja. Samas võib Ratase sõnul minna ka president, kui ta seda soovib.

Valitsusekriis 2018>>

Riigikogu hakkab sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste häältega menetlusse antud ränderaamistikku toetavat avaldust arutama esmaspäeval.

Трое в одной лодке, не считая народа
© Sputnik / Sputnik
Valitsusekriis 2018.

Võimupartei Isamaa on teatanud, et ei toeta ÜRO paktiga liitumist valitsuses ja ei kavatse seda toetada ka riigikogus. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond kasutab kõiki võimalusi, et Eesti ei ühineks ÜRO rändepaktiga.

"Eesti migratsioonipoliitika kujundamine peab jääma Eesti riigi otsustada ja see on oluline osa riigi suveräänsusest," ütles Seeder neljapäeval.

ÜRO pikti ei toeta parlamendi EKRE ja Vabaerakonna fraktsioonid.

66
Tagid:
ränderaamistik, valitsus, ÜRO, migrant, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde