Peaminister Jüri Ratas

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud

36
(Uuendatud 10:13 22.11.2018)
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Reformierakonna soov iga hinna eest taas võimule tõusta lõhkunud Eesti inimeste turvatunnet ja seadnud ohtu Eesti rahvusvahelise maine.

TALLINN, 22. november — Sputnik. "Oleme ausad, kogu see debatt on muutunud niivõrd keevaliseks ja ründavaks ainult seetõttu, et 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised," vahendas Pealinn peaministri sõnu.

Ratase sõnul Riigikogu toetus 2019. aasta riigieelarve teise lugemise läbimisele näitab, et valitsuses tekkinud pinged on tänaseks lahendatud. Valitsuskoalitsiooni ühine otsus tõestab, et etteheited koostöö puudumise või otsuste vältimise osas on sisutühjad.

Kriis Eesti valitsuses ehk torm veeklaasis >>

"Suurem panus julgeolekusse, tervishoidu, siseturvalisusesse ja tasakaalukasse regionaalarengusse ei ole riigijuhtimise pausile panemine, vaid hoogsama käigu andmine Eesti inimeste heaolu parandamiseks. Oleme ajutise poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud ning jätkame usalduslikku koostööd Eesti elu edasiviimiseks," sõnas peaminister.

"Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsuskoalitsioon on kahe aasta jooksul langetanud meie riigi ning rahva heaolust ja huvidest lähtudes sadu olulisi otsuseid: tervishoiu lisaraha, maksureform, põllumajanduse ja kohaliku elu toetamine, tasuta ühistranspordi arendamine, riigikaitse tugevdamine, vajalikud palgatõusud hariduse, kultuuri, sotsiaaltöö ja siseturvalisuse valdkonnas," sõnas Ratas.

Ta lisas, et valitsuse märgilised otsused on muutnud meie riiki õiglasemaks, tugevamaks ja sidusamaks ning 2019. aasta riigieelarve on oluline samm edasi terve Eesti jaoks.

"Mul on kahju, et kõike positiivset püütakse varjutada külvates alusetuid hirme, valeinfot ning libauudiseid. ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv deklaratsioon, mis seisab ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu, parandab rahvusvahelist koostööd ning aitab tagada ka Eesti inimeste õigusi välismaal. Valitsuses püsivad selle dokumendi osas erimeelsused, aga kõik osapooled on mõistnud, et kohati üle kuumenenud arutelu ei tohi seada löögi alla 2019. aasta riigieelarve menetlemist ega meie edasist koostööd," sõnas peaminister.

Tema sõnul on Reformierakond sõnades alati toetanud ühtse välispoliitilise joone hoidmist ja rahvusvahelist koostööd. "Kahjuks näeme, et loodetud punktivõit valimiste eel on löönud selle põhimõtte kõikuma. Nende soov iga hinna eest taas võimule tõusta on lõhkunud Eesti inimeste turvatunnet, seadnud küsimärgi alla Eesti välispoliitilise joone ning ohtu meie rahvusvahelise maine."

"Oleme ausad, kogu see debatt on muutunud niivõrd keevaliseks ja ründavaks ainult seetõttu, et 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised. Saksamaa esimene liidukantsler Otto von Bismarck on tabavalt öelnud, et kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi."

Paeministri sõnul väärib Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta enamat. "Meie inimesed ootavad tasakaalukat valitsemist, sisulisi debatte Eesti tuleviku üle ning suuremat ühisosa leidmist, mitte pidevaid vastandumisi. Meie tubli riik ja rahvas lähevad järgmisele sajandile vastu teades, et oleme ühiste pingutuste najal jõudnud väga kaugele, kuid meie kodumaa parimad päevad on alles ees," sõnas Ratas.

Keskerakonna üldtoetuse kasvu taga on paljuski toetuse kasv eestlastest valijate seas, kus novembris mindi mööda EKRE-st ja tõusti Reformierakonna järel teisele kohale, vahendas uudisteportaal Sptutnik Eesti.

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Pühapäeval peetud Ratas, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud.

Koalitsioonipartnerid lahkasid valitsuses tekkinud pingeid >>

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Esmaspäeval, pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega, et parlament jõuab otsusele veel selle nädala lõpuks. Kiiret menetlust Riigikogus toetas esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas.

President Kersti Kaljulaid kutsus teisipäeva, 20. novembri hommikul Kadriorgu suurima opositsioonijõu, Reformierakonna esimehe Kaja Kallase, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"President rõhutas, et riigikogu otsus ÜRO ränderaamistiku toetuseks ei lahenda valitsuskriisi, kuid toob Eesti välispoliitika tule alt ära. Eesti näitab, et jätkab väärtustel põhinevat välispoliitikat," ütles Kallas ERR-ile.

Kallas ütles, et Reformierakonnal on olnud erinevate erakondadega juttu sellest, kuidas valitsuskriisist välja tulla. "Valitsus ei suuda otsustada, aga otsustamine on valitsuse töö. Kui ei suudeta otsustada, siis tuleb valitsusvastutus üle anda," rääkis Kaja Kallas.

Siseminister Andres Anvelt teatas teisipäeval, 20. novembril, et astub ametist tagasi ja lahkub üldse poliitikast. Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski teatas, et poliitikast lahkuda otsutanud Andres Anvelti asemel saab ministriks sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.

36
Tagid:
kriis, poliitika, Reformierakond, Riigikogu, Keskerakond, SDE, Jüri Ratas, Eesti
Teema:
Valitsusekriis 2018 (25)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde