Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma Valgevene kolleegi Vladimir Makeiga

Moskva ja Minsk on mures NATO tugevnemise pärast Ida-Euroopas

22
(Uuendatud 15:59 21.11.2018)
Venemaa välisminister rääkis Venemaa ja Valgevene seisukohtade sarnasusest NATO sõjalise aktiivsuse suurenemise küsimuses Ida-Euroopas.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Venemaa ja Valgevene ametivõimudes tekitab murelikkust NATO sõjalise kohaloleku suurendamine Ida-Euroopas. Seda väitis Venemaa välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval oma Valgevene kolleegi Vladimir Makeiga toimunud kohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Raketilöök Eesti pihta >>

Ühtlasi teeb tema sõnul Moskvale ja Minskile muret Washingtoni kavatsus taganeda Venemaa ja USA kesk- ja lühimaarakettide lepingust (INF).

"Loomulikult rääkisime me olukorrast Euroopa sõjalis-poliitilises sfääris, Euroopa ja Atlandi piirkonnas tervikuna. Seoses sellega väljendasime muret pingete kasvu üle Euroopa mandril, seda suuresti NATO sõjalise aktiivsuse suurenemise tõttu meie piiride läheduses ning seoses Washingtoni väljakuulutatud kavatsusega taganeda kesk- ja lühimaaraketide likvideerimise lepingust," vahendab RIA Novosti Venemaa välisministri öeldut.

Lavrov nentis, et kujunenud olukord loob väljakutseid Venemaa ja Valgevene julgeolekule ja nõuab adekvaatset reageerimist "nii liitlastiigi kui ka Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) liinis.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on kirjutanud, tegeleb NATO sõjalispoliitiline blokk viimastel aastatel aktiivselt oma sõjalise kohaloleku tugevdamisega Ida-Euroopa rikides.

Valgevenes oodatakse Minski ja Moskva adekvaatset vastust USA baasile Poolas >>

NATO tippkohtumise Varssavis 2016. aastal võeti alliansi poolt vastu otsus paigutada Balti riikidesse ja Poolasse rotatsiooni alusel paljurahvuselised pataljonid. Nii näiteks dislotseerub 2017. aasta aprillist alates Eestis Tapa linnas NATO väekontingent arvukusega ligi tuhat sõjaväelast.

Eestis areneb aktiivselt ka alliansi sõjalennukite vastuvõtuks ja teenindamiseks ettenähtud taristu. Sputnik Eesti ob eelnevalt teatanud Ämaris asuva lennuväebaasi ulatuslikust laienemisest. 14 miljoni USA dollari suurust projekti rahastati USA riigieelarvest.

NATO tugevdamise vajalikkust idas põhjendatakse alliansi juhtkonnas "Venemaa ohu" ohjeldamise vajadusega. Moskvas omakorda on korduvalt rõhutatud mittehuvitatust NATO-ga vastasseisu suurendamisest – ei Läänemere piirkonnas ega mitte kusagil mujal.

Nagu rõhutas Sergei Lavrov, ei ole Läänemere piirkonnas ohte, mis õigustaksid selle militariseerimist, ning kõik vastastikuse mõju küsimused selles piikonnas peavad saama lahendatud juba olemasolevate mitmepoolsete formaatide raames.

Samas märkis Venemaa välisminister, et NATO teab suurepäraselt, et mingisuguseid kavatsusi kellelegi kallale tungida Venemaa Föderatsioonil ei ole, kuid müüti vene ohust kasutatakse selleks, et õigustada sõjalist kohalolekut Venemaa piiride ääres.

22
Tagid:
sõjaline, aktiivsus, pressikonverents, julgeolek, INF, NATO, Vladimir Makei, Sergei Lavrov, Ida-Euroopa, Valgevene, USA, Venemaa
Samal teemal
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Meepoti juures: NATO laiendas Eesti õhuväebaasi
Eesti valmistab Ukrainat NATO jaoks: tantsud kuristiku serval
Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi