Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma Valgevene kolleegi Vladimir Makeiga

Moskva ja Minsk on mures NATO tugevnemise pärast Ida-Euroopas

28
(Uuendatud 15:59 21.11.2018)
Venemaa välisminister rääkis Venemaa ja Valgevene seisukohtade sarnasusest NATO sõjalise aktiivsuse suurenemise küsimuses Ida-Euroopas.

TALLINN, 21. november — Sputnik. Venemaa ja Valgevene ametivõimudes tekitab murelikkust NATO sõjalise kohaloleku suurendamine Ida-Euroopas. Seda väitis Venemaa välisminister Sergei Lavrov kolmapäeval oma Valgevene kolleegi Vladimir Makeiga toimunud kohtumise tulemustele pühendatud pressikonverentsil.

Raketilöök Eesti pihta >>

Ühtlasi teeb tema sõnul Moskvale ja Minskile muret Washingtoni kavatsus taganeda Venemaa ja USA kesk- ja lühimaarakettide lepingust (INF).

"Loomulikult rääkisime me olukorrast Euroopa sõjalis-poliitilises sfääris, Euroopa ja Atlandi piirkonnas tervikuna. Seoses sellega väljendasime muret pingete kasvu üle Euroopa mandril, seda suuresti NATO sõjalise aktiivsuse suurenemise tõttu meie piiride läheduses ning seoses Washingtoni väljakuulutatud kavatsusega taganeda kesk- ja lühimaaraketide likvideerimise lepingust," vahendab RIA Novosti Venemaa välisministri öeldut.

Lavrov nentis, et kujunenud olukord loob väljakutseid Venemaa ja Valgevene julgeolekule ja nõuab adekvaatset reageerimist "nii liitlastiigi kui ka Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) liinis.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti on kirjutanud, tegeleb NATO sõjalispoliitiline blokk viimastel aastatel aktiivselt oma sõjalise kohaloleku tugevdamisega Ida-Euroopa rikides.

Valgevenes oodatakse Minski ja Moskva adekvaatset vastust USA baasile Poolas >>

NATO tippkohtumise Varssavis 2016. aastal võeti alliansi poolt vastu otsus paigutada Balti riikidesse ja Poolasse rotatsiooni alusel paljurahvuselised pataljonid. Nii näiteks dislotseerub 2017. aasta aprillist alates Eestis Tapa linnas NATO väekontingent arvukusega ligi tuhat sõjaväelast.

Eestis areneb aktiivselt ka alliansi sõjalennukite vastuvõtuks ja teenindamiseks ettenähtud taristu. Sputnik Eesti ob eelnevalt teatanud Ämaris asuva lennuväebaasi ulatuslikust laienemisest. 14 miljoni USA dollari suurust projekti rahastati USA riigieelarvest.

NATO tugevdamise vajalikkust idas põhjendatakse alliansi juhtkonnas "Venemaa ohu" ohjeldamise vajadusega. Moskvas omakorda on korduvalt rõhutatud mittehuvitatust NATO-ga vastasseisu suurendamisest – ei Läänemere piirkonnas ega mitte kusagil mujal.

Nagu rõhutas Sergei Lavrov, ei ole Läänemere piirkonnas ohte, mis õigustaksid selle militariseerimist, ning kõik vastastikuse mõju küsimused selles piikonnas peavad saama lahendatud juba olemasolevate mitmepoolsete formaatide raames.

Samas märkis Venemaa välisminister, et NATO teab suurepäraselt, et mingisuguseid kavatsusi kellelegi kallale tungida Venemaa Föderatsioonil ei ole, kuid müüti vene ohust kasutatakse selleks, et õigustada sõjalist kohalolekut Venemaa piiride ääres.

28
Tagid:
sõjaline, aktiivsus, pressikonverents, julgeolek, INF, NATO, Vladimir Makei, Sergei Lavrov, Ida-Euroopa, Valgevene, USA, Venemaa
Samal teemal
Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks
Meepoti juures: NATO laiendas Eesti õhuväebaasi
Eesti valmistab Ukrainat NATO jaoks: tantsud kuristiku serval
Eesti endine president: NATO võtab Venemaalt Omski, Tomski ja Peterburi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde