Stenbocki maja

Kriis Eesti valitsuses ehk torm veeklaasis

95
(Uuendatud 16:21 22.11.2018)
ÜRO ülemaailmse rändepakti allakirjutamise ümber puhkenud vaidluste ajendil tekkinud valitsuskriis näitab selgesti, et valijatele meelepäraseid ideid on poliitikutel ääretult vähe, leiab Sputnik Eesti kolumnist Nikolai Filonov.

Nikolai Filonov

Ma ei usu, et Eestis leidub kasvõi üks tõsine poliitik, kes tõsimeeli usub, et Eesti otsusest, kas ÜRO ülemaailmsele rändepaktile alla kirjutada või mitte, riigi jaoks tegelikult midagigi muutuks. Nagu teada, on liikmesriikide välispoliitika lähtuvalt EL-i alusdokumentidest enamiku küsimuste puhul delegeeritud EL-i keskvõimule.

Valitsus ei jõudnud ÜRO ränderaamistiku küsimuses konsensusele >>

Suurtel riikidel nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on muidugi rohkem manööverdamisruumi, kuid Eesti-sarnased "noored" peavad igal juhul toimima nii, nagi "vanemad" ütlevad. Kusjuures siseriikliku valimiseelse PR ja teatava välispoliitilise sära tarvis on arutelud välispoliitika teemadel täiesti sobivad. Aga kui juba eesti võimud erinevalt Ukrainast väga püüavad paista tsiviliseeritumad, siis lisaks igipõlisele teemale "Venemaa on kõiges süüdi" saavad nad nüüd täiega diskuteerida ka teiste kaasaja aktuaalsete küsimuste üle.Miks mitte ka rände teemal?

Sotsid esitasid Riigikogule ränderaamistikku toetava avalduse eelnõu
© Sputnik / Сергей Субботин

Läbikukkumine läbikukkumise järel

Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kes on tänu uue erakonna Eesti 200 valimisplatvormil tegutsemisele kiiresti reitingut kaotamas, on valimiste eel oluline näidata, et see poliitiline jõud vähemalt midagoigi suudab. Valijab mäletavad väga hästi sotsiaaldemokraatide juhi Jevgeni Ossinovski kibeda pettumusega lõppenud "rännakuid" haridusministri ning seejärel tervishoiuministrina.

Ei esimeses ega teises valdkonnas ei õnnestunud sotsiaaldemokraatidel midagi murrangulist ära teha – venekeelse hariduse küsimus jääb lahtiseks, kuudepikkused järjekorrad eriarstide juurde ajavad aga kümneid tuhandeid patsientidest valijaid varjamatult närvi. Aga kui juba sedasi, siis miks mitte halva mängu juures head nägi teha – põhimõttekindluse saavutamise nimel seada esile välisminister Sven Mikser. Tema kaitseb ometigi riigi rahvusvahelist mainet ning seetõttu ei karda minna vastuollu valitsuskoalitsiooni teiste liikmetega. Kasvõi kokkuvarisemiseni.

Eesti 200 soovitus: peaminister peab justiits- ja välisminister välja vahetama >>

Küllap veel aasta tagasi oleks niisugune käitumine tõesti võinud tõugata kedagi mõttele põhimõttekindlusest, ent nüüd, mil märtsikuiste Riigikogu valimisteni on jäänud vaid mõni kuu, on arusaadav, et sotsiaaldemokraadid ühelgi juhul midagi ei kaota. Isegi kui koalitsioonipartneritega tülli minnakse ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond opositsiooni jääb, lisab see talle ainult populaarsust, mis lubab edukamalt pretendeerida osalusele koos teiste (sealhulgas praegu opositsiooniliste kilda kuuluvate) erakondadega uues valitsuskoalitsioonis pärast valimisi.

Eesmärgiks on EKRE alla suruda

Täpselt samasugust kasu võib praegusest ülepaisutatud konfliktist lõigata erakond Isamaa.

Viimatiste reitingute kohaselt ei pääse antud erakond üldse uue parlamendi koosseisu, kuid viieprotsendilisest valimiskünnisest on neil väga vähe puudu, mis tähendab, et iga tema varem ustava valijaskonna vaatenurgast õige samm tuleb kasuks.

Ja rändeteema sobib siin tähelepanu tõmbamiseks suurepäraselt. On ju selle peaegu täielikult enda hooleks võtnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EKRE) ja nüüdne avalik vastuseis ÜRO rändepaktile sunnib teatud valijaid vaatama Isamaa kui tõhusama poliitilise mängija poole.

Valitsusekriis 2018 >>

Kelle pihta kaikad lendavad?

Küllap kõige vähemsoodus on praegune kriis valitsuskoalitsiooni kolmandale osapoolele – Keskerakonale. Juhul kui koalitsioon mõned kuud enne valimisi laguneb, lendavad kõik kaikad valitsuse tehtud vigade eest just keskerakondlaste pihta. Politoloogid on sellest varemgi rääkinud, et parlamendivalimiste eel püütakse vastutus enaõnnestumiste eest panna keskerakondlaste ja isiklikult peaministri Jüri Ratase kaela. Nüüd osutus selle plaani teokstegemine lähemaks kui iial varem.

Jüri Ratas
© AFP 2019 / FREDERICK FLORIN

Halvim, mis võiks keskerakondlaste jaoks praegu juhtuda, on mõlema praeguse koalitsioonipartneri lahkumine valitsuskoalitsioonist. Siis jõuabd nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraadid end valijate silmis osaliselt "rehabiliteerida", keskerakondlastel aga, jäädes mõneks kuuks valitsuse vähemusse ja üksinda, tuleb vastutada nii mitte just kõige õnnestumuna maksureformi kui edasimineku puudumise eest niinimetatud vene küsimuses kui ka Haigekassa juhtide mitmetuhandeliste palkade eest, mis üksnes süvendavad probleeme arstiabis.

Kuidas ka praegune valitsuskriis ei lõpeks, ei tähenda see tegelikult midagi enamat kui tormi veeklaasis, mis on korraldatud nimelt selleks, et uute ideede puudumist varjata ja mõningate karistada võetud eesti poliitikute lavalt lahkumist edasi lükata.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

95
Tagid:
rändelepe, poliitika, migratsioon, kriis, Stenbocki maja, Isamaa, valitsus, SDE, Keskerakond, Eesti
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde