Erakonna Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu

Eesti 200 soovitus: peaminister peab justiits- ja välisminister välja vahetama

55
(Uuendatud 15:15 17.11.2018)
Lõhkuda kolm ja pool kuud enne parlamendi valimisi valitsus sotsiaaldemokraatide ja Isamaaliidu kehva reitingu pärast, ei ole riigimehelik, leiab Eesti 200. Ratas, Ossinovski ja Seeder kohtuvad pühapäeval, et lahendada tekkinud valitsuskriisi.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Eesti 200 kutsub valitsuspartnereid üles valitsusremondile, mille käigus tuleks välja vahetada nii justiitsminister Urmas Reinsalu kui ka välisminister Sven Mikser, vahendas Pealinn viitega BNS.le

"Riigimehelik lahendus peaministri poolt oleks kutsuda tagasi nii justiitsminister kui välisminister. Las mehed lähevad natukeseks ajaks jahtuma. Tooge asemele oma targad naised Kaljurand ja Hääl, saate parema õhkkonna ja peate valimisteni vastu. Eesti poliitikas ei pea olema ainult vastasseisud," ütles Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu pressiteate vahendusel.

"Lõhkuda kolm ja pool kuud enne parlamendi valimisi valitsus sotsiaaldemokraatide ja Isamaaliidu kehva reitingu pärast, ei ole riigimehelik. Valitsus on koht, kus valitsetakse Eesti riiki, mitte ei tegeleta poliittehnoloogiaga," märkis Niinepuu.

Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale, illustreeriv foto
© Sputnik / Мария Шелудякова

Erakonna hinnangul peitub rändekriisi lahendus uue valitsuskoosseisu ühisdeklaratsioonis, millega rahustatakse maha nii oma kodanikud kui välispartnerid.

Valitsus ei jõudnud ÜRO ränderaamistiku küsimuses konsensusele>>

Uue erakonna soovitus näeb mõttetuks, kuna SDE ja Isamaa juhid on juba esitanud peaministrile oma ultimaatumid.

SDE koos Isamaaga valitsusse ei jää

Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb Keskerakonnal otsustada, kellega koos kuni kevadiste riigikogu valimisteni koalitsioonis olla.

"Peaministril on kolm võimalust: astuda ise tagasi, valitseda edasi koos sotsidega, ilma Isamaata või valitseda koos Isamaaga ilma sotsideta," ütles Ossinovski reede õhtul ERR-ile.

Isamaa ultimaatumeid ei esita

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ei ole nii resoluutne.

Vastuseks ERR küsimusele, et kas praegune võimuliit jääb kokku, vastas Seeder: "Ma ei hakka midagi ette ennustama, eks me näe seda lähimas tulevikus. Aga ultimaatumite keeles, me kellegagi ei räägi ega kirjuta peaministrile midagi ette."

Samas rääkis Seder varem, et justiitsminister Reinsalu avaldas erakonna seisukoha.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratase sõnul soovib ta Isamaa ja sostiaaldemokraatide võimuliidu jätkamist ja töötab selle nimel, et see püsima jääks.

"Valitsusvastutus tuleb lõpuni ära kanda ja seetõttu lükkan kõik ultimatiivsed nõudmised laualt tagasi," teatas Ratas reede õhtul pärast Keskerakonna juhatuse koosolekut toimunud pressikonverentsi.

Ta ütles, et kavatseb pühapäeval kohtuda Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ja SDE esimehe Jevgeni Ossinovskiga, et ÜRO ränderaamistiku üle tekkinud tüli lahendada.

Ratas: Eesti võtab maksimaalselt vastu 305 pagulast>>

Ossinovski ja Seeder kavatsevad kohtumisel osaleda.

Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Üksmeel puudub

Sputnik Eesti juba teatas, et valitsus ei jõudnud neljapäeval, 15. novembril kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele. Seega ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust.

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse>>

Välisminister Sven Mikser tegi kabinetinõupidamisel ettepaneku, et valitsus avaldaks toetust ÜRO globaalsele ränderaamistikule. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku, et valitsus seda toetust ei annaks. Valitsus ei leidnud kabinetis toimunud arutelu käigus ränderaamistiku küsimuses üksmeelt.

ÜRO globaalse ränderaamistiku eesmärgiks on leppida kokku ühistes põhimõtetes rahvusvahelise rände haldamisel, mis oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev. Raamistiku abil soovitakse muuhulgas ennetada kontrollimatut rännet ja sellega kaasnevat inimkaubandust. Samuti soovitakse raamistikuga motiveerida lähteriike võtma senisest suuremat vastutust ning tegema koostööd ka tagasipöördumise küsimuses.

President Kersti Kaljulaid ütles varem, et ei sõida Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele, kui Eesti valitsus ei jõua rändeleppe osas üksmeelele.

Välisministeerium sai valmis ja avaldas oma kodulehel poliitikute seas tüli külvava ÜRO globaalse ränderaamstiku teksti eestikeelse tõlke.

55
Tagid:
valitsuskriis, kriis, koalitsioon, Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Eesti
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde