Eesti ja Hiina lipud

Hiina kommunistid on sotsialismist kõneldes Eesti ametivõimude huvi köitnud

79
(Uuendatud 15:53 16.11.2018)
Eesti poole kutsel külastas Tallinna Hiina Kommunistliku Partei delegatsioon eesotsas Hiina KP Keskkomitee välissuhete osakonna juhataja asetäitja Qian Hongshaniga.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Kõrvuti avalikkuse ees kommunismi needmisega ja selle ohvritele mälestusmärkide püstitamisega jätkavad Eesti ametivõimud aktiivselt poliitiliste suhete arendamist maailma suurima kommunistliku riigi – Hiina Rahvavabariigi parteilise juhtkonnaga.

Maaeluminister lendas Hiina Eesti toidule teed sillutama, illustreeriv foto
© Sputnik / Артур Александров

Tugevnevad Hiina ja Eesti seltsimeeste parteilised sidemed

Agentuuri Xinhua teatel külastas Hiina Kommunistliku Partei delegatsioon eesotsas Hiina KP Keskkomitee välissuhete osakonna juhataja asetäitja Qian Hongshaniga ajavahemikul 12.–15. novembrini Eesti poole kutsel Tallinna. Oma visiidi käigus kohtus Qian Hongshan Riigikogu, Keskerakonna ja Reformierakonna juhatusega.

Ta rääkis Eesti kõrgema ešeloni poliitikutele Hiina RV Xi Jinpingi esimehe poolt esile tõstetud sotsialismi-ideest Hiina uue ajastu kontekstis ning vahetas nendega mõtteid parteidevaheliste sidemete tugevdamise ja praktilise koostöö asjus Eesti ja Hiina vahel.

Brüssel kahtlustab EL-i riike "separaatläbirääkimistes" Pekingiga>>

Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee välissuhete osakonna asejuhataja Qian Hongshani isikliku hinnangu kohaselt hindas Eesti pool kõrgelt Hiina RV poliitikasaavutusi ja väljendas valmisolekut aktiivselt osaleda hiinlaste uue projekti "Vööd ja teed" arendamises.

Millega Hiina kommunism Eestit võlub

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et hämmastaval kombel "unustab" Eesti juhtkond omaenese kommunistliku mineviku terava kriitika, kui kõne all on majanduskasu koostööst punase Hiinaga.

Näiteks 23. augustil 2018. aastal, mil Tallinnas avati kommunismiohvrite memoriaal, saatis Eesti parlament Pekingisse delegatsiooni läbirääkimisteks suhete edasise tugevdamise üle maailma suurima kommunistliku suurriigiga.

Ning Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes oma intervjuudes armastab kõnelda oma riigi nõukogude möödaniku "õudustest", kirjeldas oma muljeid seoses maakera esikommunistiga seevastu küllaltki soojalt.

"Oli hea meel kohtuda oma ametlikul visiidil Pekingis president Xiga! Hiina ja Eesti vahelised suhted on kogu ajaloo jooksul kõige kõrgemal tasemel," teatas ta pärast 2018. aasta 18. septembril Pekingis toimunud kohtumist Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretäri Xi Jinpingiga.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд и Си Цзиньпин
© AP Photo / Lintao Zhang
President Kersti Kaljulaid kohtus Pekingis president Xiga!

Eesti antikommunistide poolehoiul just Hiina kommunismivariandi suhtes on omad põhjendused. Hiina turust kasvõi kümnendikud protsendi hõivamine garanteeriks Eesti majandusele stabiilse õitsengu.

"Meil piisaks kasvõi ühe linna, kasvõi ühe linnatänava "hõivamisest", et Hiina turul kanda kinnitada, ja asi hakkab edenema," nentis meie portaalile Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul pingutab Eesti valitsus täiest jõust, et aidata väikese Eesti ettevõtetel siseneda suurele Hiina turule.

Юри Ратас на встрече с Ли Кэцяном
Peaminister Jüri Ratas toonitas tippkohtumisel Hiinaga, et koostöö vajab rohkem digimõõdet.

Ta leiab, et mitmesugused koostöövormid annavad Eestile suurepärase lisavõimaluse enda tutvustamiseks ning kõrgeimal poliitilisel tasandil kokkulepete sõlmimiseks.

Klassikaline risti ja trussikute dilemma

Eesti võimude tõmmet Hiina kommunistide poole kommenteeris vene politoloog Aleksandr Nossovitš. Tema meelest näeb see välja "teeskluse ja küünilisuse tipuna". Ta ei kahtle selles, et Eestil ja teistel Balti riikidel poleks midagi selle vastu, et aina ammutada ja ammutada Hiina globaalse majanduskasvu allikast.

"Ainult et esmalt tuleb Baltimaade poliitikutel lahendada klassikaline dilemma: kas sauna minnes ristike kaelast võtta või trussikud jalga jätta," leiab Nossovitš.

"Või te peate kommunismi võrdseks natsismi kuritegeliku ideoloogiaga ja sel juhul keeldute koostööst kommunistlike režiimide ja riikidega, kes õigustavad mineviku kommunistlikke kuritegusid, või siis rullite Hiina kompartei kõrgete ninade ees lahti pika punase vaiba, pärite neilt Uue Siiditee kohta ja vihjate, et poleks paha hiinlastelt investeeringuid saada," kirjutab vene politoloog.

Ratas: koostöö Hiinaga peab rohkem hõlmama digiühendusi>>

Александр Носович
© Фото : из личного архива Александра Носовича
Vene politoloog Aleksandr Nossovitš.

Ta peab lubamatuks üheaegselt kutsuda üles "Nürnbergile kommunismi üle" ja "Mao järeltulijate ees maani kummarduda." Võib-olla, kirjutab Nossovitš, on Eesti valitsejad juba sedavõrd takerdunud oma silmakirjalikkusesse, et nad oma poliitika kahepalgelisust ammuilma enam ei teadvustagi. Baltikumi poliitiline eliit kujutab endast tema hinnangul igavesi kahepalgelisi januseid, kes igaks etteasteks ümber riietuvad ja vahetavad veendumusi justkui kindapaare.

79
Tagid:
kommunistlik partei, Hiina, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde