Stenbocki maja

Valitsus ei jõudnud ÜRO ränderaamistiku küsimuses konsensusele

79
(Uuendatud 20:41 15.11.2018)
Valitsus ei jõudnud kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele. Seega ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Välisminister Sven Mikser tegi kabinetinõupidamisel ettepaneku, et valitsus avaldaks toetust ÜRO globaalsele ränderaamistikule, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Mikser ütles ERR-ile, et Keskerakond kaldus ränderaamistikku toetama, aga Isamaa blokkis selle ning Eesti Marrakechis raamistiku taga pole.

Eesti võtab maksimaalselt vastu 305 pagulast, illustratiivne foto
© Sputnik / Кристина Афанасьева

"Edasised arengud saavad olla sisepoliitilised. Mis täpsemalt, ei oska ma veel prognoosida. Efektiivse tegevuse praegune valitsus täna lõpetas ja edasi langetab see valimisteni vaid formaalseid otsuseid," ütles Mikser.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku, et valitsus seda toetust ei annaks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale>>

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tegi valitsus õige otsuse, kui jättis ÜRO ränderaamistiku leppele heakskiidu andmata, liJustiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tegi valitsus õige otsuse, kui jättis ÜRO ränderaamistiku leppele heakskiidu andmata, lisades, et koalitsiooni koostöö seeläbi ei kannata, kuigi on palju erinevaid arvamusi.

Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

"Kui on küsimus rahvuslikes huvides, siis peab Eesti vahest olema ka paha poiss," ütles Reinsalu neljapäeval ERR-ile. "Eesti huve silmas pidades oli tegemist õige otsusega."sades, et koalitsiooni koostöö seeläbi ei kannata, kuigi on palju erinevaid arvamusi.

Valitsus otsustas neljapäeval pärast tunde kestnud kabinetinõupidamist jätta ÜRO ränderaamistik toetuseta.

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse>>

"Koalitsiooni luues leppisime me kokku, et langetame otsuseid konsensuslikult. Seda konsensust me täna kahjuks ei saavutanud," lausus peaminister Jüri Ratas. "Rände igakülgne haldamine on tähtis kõikidele riikidele ning Eesti seadused peegeldavad nii täna kui tulevikus euroopalikke ja demokraatlikke põhimõtteid."

President Kersti Kaljulaid ütles varem, et ei sõida Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele, kui Eesti valitsus ei jõua rändeleppe osas üksmeelele.

Sputnik Eesti teatas varem, et Tšehhi valitsus otsustas jääda kõrvale ÜRO rändeleppest, millest peaks saama esimene migratsiooni haldamiseks mõeldud ülemaailmne dokument.

Ka Austria valitsus ei allkirjasta ülemaailmset ohutu ja reguleeritud migratsiooni kokkulepet, teatas uudisteagentuur APA. Eelmisel aastal ametisse astunud konservatiivist kantsler Sebastian Kurz, kes valitseb koalitsiooni rahvusliku ja migratsioonivastase Vabadusparteiga, ja asekantsler Heinz-Christian Strache ütlesid, et Austria ei allkirjasta dokumenti ega saada Marrakechi ametlikku esindajat. Viin kardab kaotada riiklikku suveräänsust rändeküsimustes ning legaalse ja illegaalse migratsiooni vahe kaotamist.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Peaminister Jüri Ratase sõnul võtab Eesti Euroopa Liidu rändekava raames aastatel 2015-2019 vastu maksimaalselt 305 põgenikku.

Eestit võidakse sundida kaks korda enam pagulasi vastu võtma>>

ÜRO globaalse ränderaamistiku eesmärgiks on leppida kokku ühistes põhimõtetes rahvusvahelise rände haldamisel, mis oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev. Raamistiku abil soovitakse muuhulgas ennetada kontrollimatut rännet ja sellega kaasnevat inimkaubandust. Samuti soovitakse raamistikuga motiveerida lähteriike võtma senisest suuremat vastutust ning tegema koostööd ka tagasipöördumise küsimuses.

79
Tagid:
migratsioonikokkulepe, ränderaamistik, ÜRO, Sven Mikser, Urmas Reinsalu, Jüri Ratas, Eesti
Teema:
Valitsusekriis 2018 (25)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde