Nord Stream 2 paigladustööd Soome majandusvööndis

Miller vastas USA ähvardustele Nord Stream 2 peatada

113
(Uuendatud 17:51 14.11.2018)
Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller väljendas veendumust, et Nord Stream 2 projekt ehitatakse Ameerika Ühendriikide ähvardustest hoolimata lõpuni.

TALLINN, 14. november – Sputnik.  Nii kommenteeris riigiettevõtte juht Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandi sõnu, kes teatas, et Washingtonil on gaasijuhtme ehitamise aeglustamiseks "palju võimalusi", vahendab RIA Novosti

Председатель правления ПАО Газпром Алексей Миллер
© Sputnik / Алексей Никольский
Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller

"Te näete ju toimuvat oma silmadega — 200 kilomeetrit on juba valmis ja ülejäänu ehitatakse samuti lõpuni," vastas Miller ajalehele Kommersant.

Nord Stream 2 raames ehitatakse torujuhet, mille kaudu tarnitakse igal aastal 55 miljardit kuupmeetrit gaasi Venemaa rannikult Läänemere kaudu Saksamaale, läbides Soome, Rootsi, ja Taanit territoriaalvesi või eksklusiivseid majandusvööndeid.

Nendest riikidest ei ole Taani veel ehitusluba välja andnud. Ehitus käib juba Saksamaa territoriaalvetes ja Soome majandusvööndis. Torujuhtme pikkuseks on üle 1200 kilomeetri.

USA on vastu

USA on mitmel korral Nord Stream 2 takistada püüdnud, kuna nad tahavad oma kallimat vedelgaasi ka Euroopa turule saada.

Eelkõige väitis Sondland, et gaasijuhtme projekt on geopoliitiline ja asetab Euroopa haavatavasse olukorda. 

"Kui eurooplased on haavatavad, muutub ka USA haavatavaks. Me ei soovi, et gaas talvel kriisi tõttu välja lülitatakse," selgitas ta Washingtoni seisukohta.

Suursaadik lisas, et Ameerika Ühendriigid ei soovi, et eurooplased sellisesse olukorda satuksid.

"Ja kui Euroliit meie loogikat ei mõista, siis võib USA president rakendada paljusid muidki vahendeid, mis on meie kasutuses — ma ei tahaks neid praegu ette lugema hakata – et trassi ehitust peatada," ütles ta.

Tema sõnul pole seni kõiki meetodeid veel proovitud. Samal ajal rõhutas Sondland, et tema hinnangul arvab üha rohkem eurooplasi, et Vene gaasist sõltuvussesattumine oleks vale otsus.

USA vedelgaasi hinnast rääkides valetab Poola nii, et suu suitseb >>

Nord Stream 2 vastu esines ka USA energeetikaminister Rick Perry, kohtudes hiljuti Kiievis Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.

"USA on jätkuvalt vastu Nord Stream 2-le, samuti kõigile energiakandjatele, mida ebastabiilsed riigid pantvangina kasutada võivad.

Ameerika Ühendriigid on valmis oma liitlasi taskukohase energia tohutute varudega toetama," kirjutas Perry pärast kohtumist.

​Samal ajal tänas ta Porošenkot tema soovi eest energiaallikaid mitmekesistada.

Lisaks kohtus Perry Ukraina välisministri Pavel Klimkiniga ja leppis kokku ühiselt Nord Streami 2 vastu astumise.

Saksamaa on poolt

Lisaks USA-le ja Ukrainale on ka ise odavat Vene torugaasi kasutavad Läti, Leedu ja Poola Nord Stream 2 vastu, pidades gaasijuhtme ehitamist "poliitiliseks projektiks".

Poola gaasigambiit >>

Saksamaa aga eeldab, et projekt viiakse täies mahus ellu.

Seda arvamust väljendas Saksamaa majanduse Idakomisjoni esimees Wolfgang Buechele Saksa äriringkondade esindajate kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. 

"Nord Stream" on oluline, sest Saksamaa kavatseb loobuda aatomienergiast, kivisöel töötavatest elektrijaamadest ning meil on lisaks Ukraina kaudu tarnitavale maagaasile vaja täiendavaid mahtusid, et saavutada seatud kliimaeesmärgid ja varustada Euroopat konkurentsivõimelise ja puhta kütusega," ütles ta.

Saksa majandus- ja energeetikaminister Peter Altmeier nimetas Nord Stream 2 õigeks ja vajalikuks, mainides ka Ukraina transiidirolli säilitamise olulisust.

Ka Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et Ukraina peaks jääma Vene gaasi transiidiriigiks.

Vladimir Putin märkis omalt poolt, et Nord Stream 2 on eranditult majanduslik projekt ega sulge sinise kütuse kulgu läbi Ukraina territooriumi. Presidendi sõnul peab aga transiit vastama majanduslikele nõuetele.

"USA ässitab puudleid karavani kallale"

Venemaa nafta- ja gaasitööstuse liidu president Gennadi Schmal usub, et Ameerika Ühendriigid üritavad Venemaad kui konkurenti Euroopa gaasiturult kõrvaldada.

"Nad torgivad pidevalt Taanit, Poolat ja teisigi riike.. Nad on alati olnud vastu sellele, et me Euroopat oma gaasiga varustame, sest usuvad, et suudavad regiooni oma vedelgaasi ostma panna. See on aga vägagi erinevate hindade tõttu ebatõenäoline. 

Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et nad kildagaasi tootmist ja transporti doteerivad, jääb see ikkagi torugaasist kallimaks. Seetõttu püüavad ameeriklased mistahes viisil konkurendist vabaneda. See puudutab eelkõige meid, sest oleme gaasikaubanduses liidripositsioonil," ütles ta raadio Sputnik otsesaates.

Ekspert tuletas meelde, et USA oli ka South Streami vastu, toetades selle asemel Nabucco gaasijuhtme ehitamist, mille projekt aga paar aastat tagasi "suri".

"Viimased kaks talve on näidanud, et kõige usaldusväärsemaks energiatarnijaks Euroopas on eelkõige Venemaa ja Gazprom, mistõttu paljud mõistlikud Euroopa poliitikud leiavad, et Nord Stream 2 ehitamine on vajalik ning olen veendunud, et see ka ehitatakse," lõpetas Schmal oma sõnavõtu.

113
Tagid:
torugaas, majandusvöönd, territoriaalveed, gaasitrass, Nord Stream 2, vedelgaas, gaas, Nord Stream 2 AG, Gordon Sondland, Rick Perry, Aleksei Miller, Petro Porošenko, Euroliit, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Saksamaa, USA, Ukraina, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Eksminister tõmbab ümber Poola kaela terassilmuse
"Pistriku" lend
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde