NATO peasekretär Jens Stoltenberg

Ka luuavarrest võib pauk tulla: NATO peasekretär pani Macroni paika

115
(Uuendatud 17:50 14.11.2018)
Jens Stoltenberg tõestas, et tal võib küll mäluga probleeme olla, kuid tema lõhnatajuga on endiselt kõik korras. Oma peremeest ta tunneb. Ilma Pentagonita ei kõlba nad oma Pariisis millekski ja nad pole ka midagi väärt.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Midagi läks selle paljukiidetud Lääne solidaarsusega väga valesti. Alguses tahtis Macron iga hinnaga Ameerika Ühendriikidest sõltumatut Euroopa armeed, et see kaitseks teda muuhulgas ka Ühendriikide eest. Nüüd on ka NATO peasekretär Stoltenberg kohal. Kus te nüüd aadlimeeste sekka kipute, kui 2011. aastal ei saanud te isegi Liibüaga hakkama. Ühesõnaga, pani Macroni kogu tema võitlusvaimuga paika.

Stoltenberg võttis NATO-lt vastutuse Liibüa operatsiooni eest >>

Ütles, et mäletab, kuidas Prantsusmaa ja Suurbritannia tahtsid Muammar Gaddafi vastu sõjalist operatsiooni läbi viia, kuid Ameerika Ühendriike koos alliansiga seal ei mäleta. See-eest mäletab, mis sellest välja tuli. Lõpuks olid seal kõik kohal.

"Kui kohtusime Pariisis lõpliku otsuse tegemiseks, siis NATO-t laua taga ei olnud. Hiljem mõistsime, et vajame NATO ja USA juhtimisstruktuuride ja sõjaliste võimekuste abi," pani Stoltenberg esmakordselt vähemalt midagigi oma Euroopa partnerite, mitte Venemaa süüks.

Ta ise oli tol ajal Norra peaminister ja toetas samuti Liibüa-vastast agressiooni. Mille eest teda hiljem toetati peasekretäri ametikohale saamisel. Ja nüüd püüab ta pühalikult auvõlga tasuda ja Põhja-Atlandi ühtsusest kinni pidada.

Seetõttu süüdistabki eurooplasi, et ilma Washingtonita ei suutnud nad isegi Liibüat korralikult puruks lüüa. Väidetavalt Washington ise ei kavatsenudki seda teha, kuid viienda artikli tõttu tuli tal Džamahiriale tuupi teha. Ja siin on siis Macroni tänu, kasvata endale kõigepealt habe ette.

Stoltenbergil on mäluga nagu on. Kui Clinton rumalalt lõõpis: "Me tulime, nägime ja surnud ta oligi," tahtis ta Caesari ja mitte presidendina välja paista. Tema "meie" tähendas tal Ühendriike, mitte Euroopa partnereid.

Milleks prantslastele Euroopa sõjavägi >>

Ja kui nad iseseisva otsuse tegidki, siis ainult USA pakutud kahest variandist valides. "Kes pole meiega, on meie vastu." Seepärast ei pidanudki ameeriklased tingimata istuma Pariisis selle laua taga, kui seal olid juba kõik Stoltenbergi-sugused.

"Muidugi peaks Euroopa mõnikord suutma midagi ka ilma Ameerika Ühendriikideta ära teha. Kuid ta on suurriik ja sageli ei saada ilma temata hakkama," andis peasekretär mõista, et tal võib küll mäluga probleeme olla, kuid tema nina on endiselt korras.

Peremehe tunneb ta iga kell ära. Sõnum oli selge: millekski te Pentagonita ei kõlba ja ilma temata pole te midagi väärt.

Muide, kulude kohta. Pole juhus, et ta ei kõnelenud mitte kohe pärast Macroni, vaid paar päeva hiljem, pärast Trumpi ja tema pöördumist liitlaste poole: "Makske või kaitske end ise, kuidas oskate." Ja nüüd märkis NATO peasekretär, kuidas nad ise seda suudavad.

Need aga võivad vastu väita, et see juhtus juba ammu ja Liibüas. Nüüd käib Liibüa juba nende oma kodus. Ja kui Stoltenbergist rääkida, siis on see nende oma viga.

Temast räägiti, et ta on segase jutuga ja NATO ajaloo kõige hullem peasekretär. Kuid nüüd tõestas ta, et kord võib ka luuavarrest pauk tulla. Tõsi, omade pihta.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

115
Tagid:
poliitika, kaitse, julgeolek, EL, NATO, Pentagon, Emmanuel Macron, Jens Stoltenberg, Prantsusmaa, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde