Auschwitz-Birkenau

Ukrainas loodi koonduslaagrimäng - poolakad süüdistavad Moskvat

54
(Uuendatud 18:31 14.11.2018)
Poola prokurörid kontrollivad arvutimängu "Vabaduse hind". Selle tegevus toimub Auschwitzis — natside Auschwitz-Birkenau surmalaagris – mängijad on valvurite rollis. Mängu arendas Ukraina ettevõte, kuid Varssavis nähti selles tavapäraselt Moskva kätt. RIA Novosti uuris, miks mängu loojad üle eetikanormidest.

TALLINN, 14. november — Sputnik. Mängus "Vabaduse hind" saab mängida nii Auschwitzi vangi kui ka SS-lasest vangivalvurit. Esimese ülesanne on põgeneda, teise ülesanne vange hävitada.

Poola väljaande Rzeczpospolita teatel on mängus ettenähtud vangide väljavalimine, samuti individuaalsed ja kollektiivsed hukkamised. Järelevalveasutuse poole pöördus kaebusega Poola Mäluinstituudi president Jaroslaw Szarek.

Sobibori ülestõusus osalejate järeltulijad tahavad muuseumi avada >>

Tema sõnul kasutati mängu reklaamvideos selliseid fraase nagu "Poola koonduslaagrid", "kus on selle suure Poola rahva autunne?" ja "poola koerad".

"Väga paljud tahavad mängida Kolmanda Reichi poolel"

Üks mängu arendajatest Dmitri Dõbin Odessast tunnistas agentuurile RIA Novosti antud intervjuus, et "hüpoteetiliselt oli võimalik mängida ka vangivalvurit".

"Ma arvasin, et inimesed suhtuvad ajaloo taasesitamisse rahulikulmalt. See pole ju ometi ebaseaduslik. Mängus on ka haakristid ja mängida saab ka natse. Väga paljud mängivadki Kolmanda Reichi poolel," ütles ta intervjuus.

Tema sõnul viis ettevõte enne projekti käivitamist läbi ka uuringu, kas selline stsenaarium kasutajatele sobiks. "SS-lasi mängida soovijaid oli palju, eriti tüdrukuid. Sooviti mängida pahasid," ütles mängu arendaja. Küsitleti nii Ukraina, kui ka teiste riikide mängijaid.

Dõbin selgitas, et pärast pahameeletormi tõttu on mängu "arendamine peatatud". Ta kinnitas, et veebi postitatud treiler on võltsing. "Meil pole sellega mingit pistmist. Ei mingeid gaasikambreid, triibulisi riideid jms (mängus ei olnud)," väidab arendaja. Ta ei saa aru, miks sellest "nii palju kära" tõusis.

"Kui ei meeldi — ärge mängige, aga ärge kirjutage prokurörile. Kas tohib niimoodi loovinimesi ahistada? Ma tahtsin lihtsalt unikaalset mängu teha," ütles Dõbin, "ja kelle lool see põhineb… See on ju mäng, virtuaalsus."

Arendaja täpsustas, et asja pani kella külge Poola ajakirjanik Wojciech Wybrunowski, kes teatas, et "Vabaduse hind" on Venemaa provokatsioon. Kuidas Wyranovski sellele järeldusele jõudis, Dõbin ei tea.

Poolakad irvitavad taas tragöödiate üle — järjekord on "Kurski" käes >>

Ajakirjanikku toetas Poola Seimi saadik Joseph Brinkus, kes ütles, et "kuigi mängu ametlik tootja on Ukraina ettevõte, on selle tegelikud autorid venelased."

Dõbin ise eitab igasugust seost Venemaaga ja väidab, et mängu töötasid välja ukrainlased. Võrgulehel avaldati teade, et mängu arendamine on peatatud. Video "Poola surmalaagritest" kuulutati võltsinguks.

"Tegelikkuses aset leidnud sündmustel" põhinev
Filmi Sobibor Tallinna esmaesitlusel inimesed nutsid
© Sputnik / Денис Пастухов, Владимир Новиков

Võltsitud treileri "Vabaduse hind" ilmumine langes ajaliselt kokku ühe teise arvutimängutööstuses toimunud skandaaliga, mis oli samuti seotud Poolaga. Novembris peaks Poola stuudio Jujubee välja tooma arvutimängu Kursk, mis on pühendatud Vene allveelaeva ja selle meeskonna hukkumisele 2000. aastal.

"Mängus saab mängida allveelaevale uute "Škval" rakettide kohta info hankimiseks tunginud spiooni," märkisid arendajad, väites, et stsenaarium põhineb "reaalsetel sündmustel".

Treileris näidatakse laeva ja meremeeste hukkumist. "Mängu viimane etapp on katastroof, tuleb üritada sellest pääseda. See etapp on täis ellujäämispüüdlusi," selgitasid arendajad.

Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Anton Beljakov hoiatas, et niipea, kui mäng turule tuleb, esitab ta kohese prokuratuurile avalduse.

"Kas sellest pole tõesti midagi, et sellel allveelaeval hukkusid meie meremehed ja nende perekonnad leinavad oma hukkunud isasid ja vendi?" avaldab senaator Facebookis oma nördimust. Poola ettevõttelt vastust ei tulnud.

"Hiljuti on ilmnenud mõne ajaloosündmuse mittemõistmine," ütles agentuurile RIA Novosti sõjaajaloolane ja arvutimänguhuviline Kirill Kopõlov.

"Vaadake Auschwitzi geotagi Instagramis. Seal on palju surmalaagri taustal tehtud tavaliste, nooruslike, rõõmsameelsete inimeste selfisid. Noored ei mõista, et see ei sobi. "See on ju vaatamisväärsus, sellepärast teemegi selle taustal pilti!" ütlevad nad. Nende mängudega on sama lugu: arendajad ei saa siiralt aru, mis siin valesti on."

Paljudes mängudes saate mängida sakslasi II maailmasõjas, nende mängimine on mängijate seas populaarne. Kuid nagu Kopõlov märgib, kehtivad arvutimängutööstuses kirjutamata reeglid:

"Esiteks, sakslasi kujutati keerulise ja mitmetähendusliku saatusega inimestena ega eitatud nende poolt toime pandud kuritegusid. Teiseks, ei käsitleta kunagi Kolmanda Reichi rassipoliitikat. Kui teile meeldivad saksa tankid või allveelaevad, olete Luftwaffe ässade fänn – mängige aga terviseks. Kuid ideoloogilist komponenti ei tohiks mängus olla. Seal võiks olla germanofiiliat, kuid mitte vaimustust Hitleri ja natsismi suhtes. See peaks olema enesestmõistetav."

Ulmekirjanik Sergei Lukjanenko, kelle teoste põhjal on samuti arvutimänge arendatud, avaldas RIA Novostile arvamust, et "on piirid, mida ei tohiks ületada isegi mängudes."

"Aastate möödudes võib teha mänge, kus mängijad asuvad vaenupoolte, sealhulgas Hitleri Saksamaa rollidesse. See on ajalugu. Kuid olla mõrvarite, mitte sõdurite rollis, mängida surmalaagri valvureid – see on juba eetilise piiri ületamine. See näitab juba sadistlikke kalduvusi," leiab kirjanik.

Lukjanenko rõhutab, et ta on alati olnud loomingu piiramise vastu. "Siin aga saan ma vaid käsi laiutada." Ta arvab, et kui moraalsed pidurid inimesel ei tööta, siis peavad käivituma riiklikud mehhanismid ja esitab küsimuse: "Kui riik, kus elavad selliste mängude arendajad, nimetab end tsiviliseeritud riigiks, kes saakski neid segada?"

54
Tagid:
vangivalvur, poliitika, arvutimäng, koonduslaager, Vabaduse hind, Teine maailmasõda, Auschwitz-Birkenau, Ukraina, Venemaa, Saksamaa, Poola
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde