Leedu unenägu Venemaast – teha Kaliningradist Karaliaučiaus

Leedu unenägu Venemaast teha Kaliningradist Karaliaučiaus

117
(Uuendatud 14:53 13.11.2018)
Venemaa, lõpeta ähvardamine "militariseeritud Kaliningradiga" ja üldse – anna see linn Leedule tagasi! Leedu meedia on ribadeks kedratud plaadi taas mängima pannud.

Olga Bugrova, raadio Sputnik

Osa iidsest Leedust on käest võetud, kogu ülejäänud ala aga hingitseb ohu kütkes, tema vastu on suunatud hambuni relvastatud vene linn, mida miskipärast nimetatakse Kaliningradiks, samas kui see on põliselt leedulaste Karaliaučiaus, mis 50 aasta eest Venemaale ära anti, ja nemad on siit ammu kadunud! Niisugune on artikli "Leedu piirkond võõrastes kätes" lühike sisukokkuvõtte.

Värise, Moskva: "Mõõga ja saha liit" koguneb Vilniuses >>

Selle autoriks on nobeda sulega publitsist Benas Volodzka. Tema kummalist loogikat pidi ei ole Kaliningradi oblasti õiguslik kuuluvus kehtiv, seega võib ja peab saama vaidlustatud. Leedulased ise muidugi säärase "rahvusvahelise algatusega" häälekalt välja tulema ei hakka, vastasel juhul saavad nad Teise maailmasõja tulemuste ümbervaatamise eest kõvasti kere peale.

Nad mõlgutavad oma väljamõeldisi vaikselt oma peades. Milleks neil uurida Potsdami konverentsi lõpp-protokolli, kus nende armast Karaliaučiaust nimetatakse, muide, Königsbergiks ja kus pole kirjas sõnagi tema väidetavast kuuluvusest Leedule ning – liiatigi – mingist 50 aastast! "Patriootlikud" leedulased ei ihka mitte lugeda, vaid kirjutada, ujutades juba aastaid oma kirjastusi üle üha värvikamate fantaasiatega.

Sellest on juba ligi kümme aastat, kui Romualdas Ozolas (niinimetatud filosoof ja poliitik) tegi ettepaneku korraldada Kaliningradis referendum Balti vabariigi loomise kohta.

Ning Leedu oleks sellele kaasa aidanud! Iseasi, et mitte keegi polnud seda temalt palunud ega palu, aga kui sütitavalt siiski kõlab see, et leedulased toovad Euroopale tema osa tagasi!

Põhjamaine äravool: Leedus otsitakse uut "Vene ohtu" >>

Nad on seal isegi sisemiselt midagi ümber nimetanud, et oma "euroopalikus", ent tegelikult venevastases innukuses silma paista. Näiteks mõned Kaliningradi oblasti teeviidad osutavad suunda ei kuhugi mujale kui Karaliaučiausele.

Aga võib-olla tuleks meilgi seda leedulaste nupukeste ümbertõstmismängu mängida? Näiteks osutada Klaipeda ja Vilniuse suunda näitavatel liiklusmärkidel neile riikidele, kellele need linnad enne NSV Liidu osaks saamist kuulusid, ja nimetada neid ka endisel kujul: Memeli sadam ja Vilno.

Lõppude lõpuks, kui Leedus on juba kõik nii toredasti välja mõeldud, mida ja kui palju Venemaa talle võlgneb, ja kõik justkui noodipaberil täpipealt kirja pandud, siis unustatagu säärased nimed nagu Klaipeda ja Vilnius.

Aga ei, Leedus armastatakse oma partituuri omal kombel mängida: "Siin mängime, siin ei mängi, siinkohal aga kasutame noodipaberit kala sissepakkimiseks…"

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

117
Tagid:
poliitika, artikkel, militariseerimine, Benas Volodzka, Karaliaučiaus, Kaliningrad, Venemaa, Leedu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde