Бывший федеральный канцлер Германии Герхард Шредер.

Saksamaa endine kantsler Krimmi tunnustamisest Venemaa osana

69
(Uuendatud 16:35 11.11.2018)
Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder jagas mõtteid Krimmi Venemaaga taasühinemisega seotud reaalsuse tunnustamise väljavaadetest Läänes.

TALLINN, 11. november — Sputnik. Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ei kahtle, et maailm peab varem või hiljem ametlikult tunnustama Krimmi Venemaa Föderatsiooni subjektina. Ta märkis seda intervjuus väljaandele Aachener Nachrichten.

"See on reaalsus, mida tuleb kunagi tunnistada," tsiteerib RIA Novosti Schröderi arvamust.

Saksamaa endine kantsler tuletas ühtlasi meelde, et NSV Liidus oli Krimm juba Venemaa osa ja tolleaegne Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov kinkis selle 1954. aastal Ukrainale, arvates, et "kommunism elab sama kaua kui katoliku kirik".

Lavrov rääkis "vene ohu" müüdi allikast >>

Venemaa ja Euroopa suhetest rääkides väljendas Gerhard Schröder veendumust vajaduses taastada koostöö Moskvaga. Saksamaa endine kantsler rõhutas, et Venemaa on Euroopa Liidu lähim naaber ja ilma temata ei ole pikaajalise rahu kehtestamine kontinendil võimalik.

Uudisteportaal Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov rääkis hiljuti Hispaania väljaandele El Pais antud intervjuus Venemaa ja Euroopa Liidu suhete soojenemise ja sanktsioonide keeles peetavast dialoogist loobumise võimalusest.

Samal ajal tuletas ta meelde, et suhete pingestumise allikaks ei olnud Venemaa ja seepärast peaks esimese sammu selles suunas astuma Euroopa Liit. "Loodame, et lõppkokkuvõttes terve mõistus võidab, sest sanktsioonid pole objektiivselt kasulikud ei Venemaale ega Euroopa Liidule," ütles Lavrov.

Teadaolevalt kehtestasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid Venemaale piiravad meetmed 2014. aastal. Lääne sõnul on sanktsioonid Venemaale karistuseks Krimmi "annekteerimise" ja relvastatud konflikti "vallapäästmise eest" Ukraina kaguosas — Donbassis. Moskva rakendas vastumeetmeid, piirates Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu toodete juurdepääsu Venemaa turule.

Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et tema vastu suunatud Lääne süüdistused on absurdsed. Lavrovi sõnul ei märka Lääne eliit kõikides "pattudes" Moskvat süüdistades, et nende poliitika on viinud olukorrani, kus diplomaatia, läbirääkimiste kultuur ja kompromiss on asendunud diktaadi ja ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolekuta kehtestatud ühepoolsete sanktsioonidega, millel on ekstraterritoriaalne iseloom.

Lavrov teatas russofoobsete tendentside tugevnemisest maailmas >>

"Sellised, juba kümneid riike hõlmavad meetmed ei ole mitte ainult ebaseaduslikud, vaid ka ebatõhusad, nagu kinnitab näiteks Ameerika Ühendriikide üle poole sajandi kestnud Kuuba blokaad, mille kogu maailma kogukond on hukka mõistnud," ütles Lavrov, esinedes septembris ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgul New Yorgis.

69
Tagid:
taasühinemine, poliitika, tunnustamine, Gerhard Schröder, Saksamaa, Krimm, Venemaa
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde