Prantsusmaa president  Emmanuel Macron

Macron andis Prantsusmaa reeturile au

55
Kui Marine Le Peni papa Jean-Marie pakkus omal ajal Pétainile austust avaldada, tõstis Jacques Chirac tema vastu üles kõik Prantsusmaa terved jõud. Nüüd võib seda teha juba Marine ise. Sest pole enam selge kumb temast Macroniga vana Le Peni pärija on.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi (RISI) ekspert Nadežda Uzunova
© Sputnik / Александр Натрускин

Emmanueli meeltes sai Vishy küpseks. Macron andis Prantsusmaa reeturile au. Võibolla see ei ole päris uus väljatulemine, vaid ikka samasse seeriasse kuuluv avameelitsemine. Sest Macron andis marssal Pétainile au. Nüüd on Elysiase palee peremehel ametlikult oma luukere kapis. Kusjuures ta ise pani selle sinna pidulikult ja avalikult. Oleks siis, et ainult sinna, aga ta lubas viia ta ka kangelaste panteoni. Ja miks mitte, räägitakse, et ta väärib seda. Mis siis, et Pétain hävitas Teise maailmasõja ajal Kolmanda vabariigi, kuid see-eest teenis ta Esimeses ilmasõjas Prantsusmaad tões ja vaimus. Ja kuna just Pariis kutsub suurmehi selle lõpu sajandale aastapäevale, siis ongi tema otsustada, keda austada ja keda mitte

Nii see küll on, aga selle loogika järgi võiks Macron siis Hitlerit kunstnikuks pidada, ja Mengelet arstiks. Nemad polnud Esimese maailmasõja ajal samuti veel vastavalt Führer ega "surmaarst". Alles hiljem hakkasid nad Pétainiga sama asja ajama. Näiteks pagendas ta 76 000 juuti, mis tähendas hukkamise edasilükkamist. Kui ta Prantsusmaa Reichile loovutas, siis ilmselt oma residentsi Vichy linna sellepärast viiski, nii et tema režiim ilusti kõlaks. "Vichy" kõlab peaaegu nagu fašism. Kuid, et säiliks ka isikupära. Just tema ajal muutus sõna "koostöö" solvavaks. Koostöö nagu kollaboratsioon.

Macron aga ei hakanud "geenius ja kuritegu" arutelu käigus süvenema. Ja rahva poolt talle antud võimuga — de jure on see nii – nimetas ta marssalalit "Esimese maailmasõja suureks sõduriks". Ja lisas, et ei häbene ajaloole näkku vaadata. Kuigi, kui lõpuni aus olla, tõmbas ta annaalidesse. Ja nägi seal ainult seda, mida ta ise näha tahtis. Jah, oli aeg, mil sõjaväelane võitles vapralt, aga ta on sõjaväelane — tal oligi selline töö. Okupantidele truuduse vandumine oli juba tema seesmine sund ja vajadus. Tema pärast mõistiski Prantsusmaa reeturi häbisse. Ja esialgu pole amnestiat plaanis. Või äkki Macron teab midagi? Siis peaks ta võtma nimeks Porošenko. Temagi näeb Banderas ainult häid omadusi. Emmanueli puhul on samuti selge, et ta ei pinguta ju Pétaini pärast.

Ta oli nagu too poiss, kellel ema käsib kannatada, et "atamaniks" saada. Petaini tuhk tabas teda südamesse. Ja ülespoole. Ma isegi ütleksin, Vichysse. Vishy küpses Emmanueli meeltes. Kuid Vichyst jääb järele vaid naer. Ajalugu kordub pärast tragöödiat ju farsina. Kui omal ajal Marine Le Peni papa Jean-Marie pakkus Petainile austust avaldada, tõstis Jacques Chirac tema vastu üles kõik Prantsusmaa terve jõud. Nüüd on Marinel endal õigus seda teha. Sest enam pole teada, kes neist Macroniga vana Le Peni pärija on.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

55
Tagid:
Marine Le Pen, Emmanuel Macron, Vishy, Prantsusmaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde