Franz Klintsevitš

Franz Klintsevitš: me ei tulista esimesena, kuid hoiatame

85
Russofoobiaga kauplevaid poliitikuid tabavad tulevikus tõsised tagajärjed, ütles Venemaa Föderaalkogu kaitse- ja julgeolekupoliitika komisjoni liige Franz Klintsevitš.

TALLINN, 10. november — Sputnik, Svetlana Burceva. Venemaale ja teistele riikidele suunatud USA tuumarelvade kasutamise tõenäolistest tagajärgedest russofoobiaga spekuleerivatele poliitikutele, samuti sellest kasusaajatest endise Varssavi pakti riikides rääkis Moskva-Tallinn-Minsk-Jerevan videosilla käigus toimunud pressikonverentsil Frantsi Klintsevitš.

Nii Venemaa kui ka Ameerika Ühendriikide sõjaväelased on enamasti väga vastutustundlikud inimesed ega kasuta kunagi läbimõtlematuid fraase ega avaldusi, sest nad teadvustavad endale, et tänapäeva maailmas võivad mõtlematutel sammudel olla pöördumatud tagajärjed. Sputnik Eesti pressikeskuses esitati küsimus, millised tagajärjed võiksid olla kogemata väljatulistatud raketi lendamisel Venemaa suunas.

Raketilöök Eesti pihta>>

Klintsevitši arvates ei oleks selline vahejuhtum kindlasti sõda põhjustanud, sest vaatamata välispoliitiliste protsesside hetkeseisule poleks Venemaa ja USA jõuametkondade sidemed lasknud olukorral konfliktiks areneda – kõik saavad suurepäraselt aru, et tagajärjed tähendaksid katastroofi.

© Sputnik /
Franz Klintsevitš.

Juhuslike võimukandjate poliitika pöördub nende endi vastu

Kuid see ei õigusta poliitikat, mida Baltimaades russofoobiat kasutades ja idanaabri vastu relvastudes järjekindlalt viljeldakse.

Retoorika Idast lähtuvast ohust on tegelikult kasulik vaid üksikutele poliitikutele, finants-tööstuslikele rühmitustele, kaitsetööstusele, kes sellest tegelikult kasu saavad.

Mis puutub endise Varssavi pakti riike, siis kauplevad nad ainsa neil oleva kauba — russofoobiaga, mis tõotab neile kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

"Sõprade vastu oleme me heatahtlikud ja räägime nendega ausalt.Vaenlastega aga räägime me nendele arusaadavas keeles. Tõsiselt. Me ei tulista kunagi esimesena. Kuid me hoiatame," ütles Klintsevitš.

Vastuseks Sputnik Eesti küsimusele, kas USA suudab ellu äratada piiratud tuumakonflikti kontseptsiooni ja milline oleks sellele Venemaa vastus, väljendas Klintsevitš veendumust, et see on vähetõenäoline, sest see viiks maailma tsivilisatsiooni krahhile.

Londoni tänavatele ilmusid Putini pildiga bännerid>>

© Sputnik /
Franz Klitsevitš.

"Samas teiste riikide suhtes on ameeriklaste poolt selle kontseptsiooni taaselustamine võimalik." Me ei hakka sellele läbi sõrmede vaatama ja seda peaksid kõik mõistma," ütles Franz Klintsevitš.

Klintsevitš märkis musta nimekirja kohta 20 Eesti russofoobist, kellel keelati sisenemine Venemaale, et need inimesed ei kujuta Venemaale mingit ohtu, see nimekiri on vaid adekvaatne vastus venelastest koostatud mustale nimekirjale, ei enamat.

© Sputnik /
Franz Klintsevitš.

"Need inimesed meid ei huvita, kuid nende elu saab tulevikus olema raske," ütles Klintsevitš.

Sama võib öelda ka poliitikute kohta, kes täna panustavad russofoobia kaardile, mõtlemata oma mainele ja sellele, kuidas nende tänased sõnad ja teod tulevikus välja paistavad.

Poliitikute teadmiste tase ja nende kõnekultuur diskussioonides sattus samuti Klintsevitši vaatevälja. Ta märkis, et noored poliitikud ei tohiks üle võtta negatiivseid näiteid emotsionaalse värvinguga kõnedest ja avaldustest, kus kasutatakse vastase väärikust solvavaid sõnu. Mõistlikum oleks muretseda filosoofiliste kategooriate mõistmise, samuti keeleoskuse pärast.

Vastates Minski ja Jerevani pressikeskustes esitatud küsimustele, märkis Franz Klintsevitš, et välisriikide territooriumil provokatsioone korraldavad ameeriklased mõtlevad riike NATO mõjualasse tõmmates alati vaid raha peale. Seepärast kasutataksegi vana, kuid usaldusväärset relva, nagu see ka Eestis toimub.

Venemaa ei kavatse oma sõprust peale suruda

Lääne poolt vallandatud infosõjas Venemaaga näevad mõned politoloogid märki kuuma sõja lähenemisest. See on siiski vähetõenäoline, arvab Klintsevitš.

"Täna sellises võtmes Venemaaga dialoogi pidamine on mõttetu. Arvestades meie sõjalis-tehnilist ja organisatsioonilist olukorda, samuti sõjalist doktriini ei kavatse me pidada mingeid vallutussõdu. Meie riik on jõukal järjel. Kõik eluks vajalik on meil riigis olemas," ütles Franz Klintsevitš.

Tema sõnul selles probleem peitubki, sest Venemaa suur territoorium, loodusvarad sealhulgas, ei ole veel täielikult hõlvatud. Tohutud mageveevarud on lääneriikide tõsiste ettevõtmiste eesmärgiks. Seepärast on Venemaa täna välistegevuses oma suveräänsuse säilitamiseks valmis mistahes tegudeks. Ja ta suudab seda, on Klintsevitš kindel.

"Me oleme taganud oma piiride ja territooriumi puutumatuse. Nagu ütlesid hiljuti Venemaa president Vladimir Putin ja julgeolekunõukogu sekretär Patrushev, tagame me ka oma sõprade ja naabrite ohutuse." See on garanteeritud, rõhutas Klintsevitš.

Venemaa autoriteet maailmas on kolossaalselt kasvanud. Isegi sanktsioonipoliitikal ei ole enam seda mõju, mis tal oli alguses.

Ei saa öelda, et sanktsioonipoliitika ei toimi. See tekitab raskusi nii Venemaale kui ka tema naabritele, kuid peamine on see, et Venemaa ei taotle sanktsioonide kaotamist – ta saab hakkama, on juba saanud, rõhutas Frants Klintsevitš. Seda, mida Venemaa varem sisse vedas, tehakse nüüd kodumaal.

Mis puutub sõbralike ja vastastikku kasulike suhete arendamisse endise Nõukogude Liidu vabariikidega, siis on see vastastikune protsess. Venemaa oskab sõprust pidada, kuid ei kavatse oma sõprust kellelegi peale suruda.

 

85
Tagid:
russofoobia, Frants Klintsevitš, Venemaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde