Austria kantsler Sebastian Kurz

"A la Skripalid" - Ekspert kommenteeris Austria spioonskandaali

42
(Uuendatud 13:06 10.11.2018)
Austrias peeti kinni relvajõudude endine kolonel kahtlustatuna Venemaa kasuks luuramises.

TALLINN, 10. november — Sputnik. Austrias peeti kinni relvajõudude endine kolonel kahtlustatuna Venemaa kasuks luuramises. Sõjandusekspert Aleksander Žilin nimetas raadios Sputnik seda provokatsiooniks ja avaldades arvamust, et aktsiooni korraldasid kolmandad riigid.

Austrias peeti kinni relvajõudude erukolonel, keda kahtlustatakse luuretöös Venemaa kasuks, ütles kantsler Sebastian Kurz reedel reporteritele.

"Peame teid teavitama, et Austrias kahtlustatakse Austria relvajõudude pensionile jäänud koloneli aastaid kestnud luuretegevuses Venemaa kasuks. Meie andmetel algas see 1990. aastatel ja kestis kuni 2018. aastani," ütles Kurtz ajakirjanikele.

Austria kaitseminister Mario Kunasek lisas, et Viin sai sellest teada mõne nädala eest sõbraliku riigi luureteenistuselt. Seejärel hakkas ministeerium pidama läbirääkimisi isiku kindlakstegemiseks ja seejärel isiku endaga. Endine ohvitser andis välja ka varustuse, mida praegu uuritakse – tema sülearvutit jms," ütles minister Viinis toimunud pressikonverentsil. Ta märkis, et kõnealune kolonel on juba viis aastat pensionil.

Austria ei allkirjasta ÜRO ülemaailmset migratsioonilepet>>

Varem teatas Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatava Austria endise koloneli kinnipidamisest väljaanne Kronen Zeitung. Ajalehe teatel kogus kolonel teavet Austria õhujõudude, suurtükiväesüsteemide ja migratsioonikriisi kohta, samuti edastas üksikasjalikku teavet paljude Austria kõrgete sõjaväelaste kohta.

Vahejuhtumi tõttu tühistas Austria välisminister Karin Kneisl oma visiidi Venemaale. Venemaa ajutine asjur Austrias kutsuti Austria välisministeeriumi. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et ta oli vahejuhtumist endise koloneliga kuuldes "ebameeldivalt üllatunud". "… Iidsetest aegadest on üldteada, et kui riigil on muresid või kahtlusi mõne teise riigi tegevuse suhtes, kahtlused osalemisest mõnes protsessis, mida peetakse ohuks selle riigi julgeolekule, siis vastavalt rahvusvahelise suhtluse praktikale tuleks selgitusi küsida sellelt riigilt otse," ütles minister ajakirjanikele.

Sergei Lavrov kritiseeris Euroopa partnereid selle eest, et nad ei kasuta traditsioonilist, vaid mikrofonidiplomaatiat. Ministri sõnul on Lääne partneritel saanud reegliks nõuda avalikke selgitusi "küsimuses, millest me midagi ei tea". Lavrov ütles, et tuleb järgida norme, mis välja töötatud rahvusvahelise suhtluse käigus. Venemaa välisministeerium teatas agentuurile RIA Novosti, et Austria suursaadik Johannes Aigner kutsutakse reedel Venemaa välisministeeriumi.

Sõjaväeekspert ja Riikliku julgeoleku rakendusprobleemide uurimiskeskuse juht, erupolkovnik Aleksandr Žilin nimetas sündmust raadio Sputnik eetris kolmandate riikide provokatsiooniks.

"Ma ootasin juba ammu sellel rindel provokatsiooni ja selgitan, miks. Venemaa Föderatsiooni ja Austria lähenemine, riigijuhtide omavahelised head suhted ja nende arengu head perspektiivid ei saanud jätta Vene Föderatsiooni vaenlasi ükskõikseks, nad vajasid provokatsiooni. Kõige kurvem kogu loo juures on see, et provokatsioon tehti väga madalal tasemel, keegi isegi ei vaevunud selle usaldusväärsuse kallal vaeva nägema. Lihtsalt mõeldi välja ettekääne suhete ärarikkumiseks. Nii ka seekord. Arvestades kiireid muutusi, mis toimuvad riigikaitse tehnoloogias, kaitseväetaktikas, riigikaitse infosüsteemides, ei saanud see vanaisa midagi olulist teada. Kõike seda tehti muidugi kiilu löömiseks. Ei midagi uut — a la "Skripalid". Me ei pidanud Austriat vaenlaseks, me pooldame heanaaberlikke suhteid. Seetõttu ei saanud seal Venemaa Föderatsiooni luuretegevust olla. Kui me räägiksime riigist, mis kujutab meile ohtu, siis oleks luuretegevuse olnud mõistetav. Aga siin, milleks?" Ütles Aleksander Žilin.

42
Tagid:
Sebastian Kurz, spioon, Austria, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde