Serbia lipp

"NATO tapab meid ikka veel"

74
(Uuendatud 14:59 09.11.2018)
Serbias on pärast 1999. aasta NATO pommirünnakuid elanikkonna haigestumine mitmesugustesse vähihaigustesse märkimisväärselt tõusnud. Eriti märgatav on see neis piirkondades, kus NATO lennukid kasutasid vaesestatud uraani sisaldavat moona.

Jelena Vucicevic, Sputnik Srbija

Ligi kakskümmend aastat ei ole institutsioonilisel tasandil seda küsimust keegi käsitlenud, kuid suve alguses loodi erikomisjon, mis võibolla tõendab, et riigi lõunaosas elavad serblased kannatavad seletamatute nahakujutuste all ja surevad pahaloomuliste kasvajate tõttu mitte juhuslikult…

Serbia valitsus moodustas 1999. aastal NATO poolt Jugoslaavia Liitvabariigi pommitamise uurimiseks 12. juunil 2018 komisjoni (Komisije za ispitivanje posledica NATO bombardovanja) ja nüüd esitas see oma töö esialgsed tulemused. Avatud allikatest saadud andmete kohaselt suri Serbias 1999. aastal, enne pommitamist vähki aastas 9000 kuni 12 000 inimest, kuid 2014. aastal surmajuhtumite arv kahekordistus, tõustes 22 000-ni ja äsjadiagnoositud vähiga patsientidel arv tõusis 40 000-ni.

Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist maadevahetust>>

Mõned teadlased seletavad seda alliansi poolt vaesestatud uraani kasutamisega ja viitavad leukeemia ja lümfoomi levikule Serbias. Need on ioniseeriva kiirguse suhtes kõige tundlikumaid kudesid mõjutavad vähkkasvajate vormid.

Teised eksperdid märgivad, et puuduvad tõendid haigestumuse ja vaesestatud uraani kasutamise vahel, kuna erinevate vähivormide arv kasvab kogu riigis ja vaesestatud uraani kiirguse ulatus on väga piiratud ning seda kasutati peamiselt Lõuna-Serbias.

Pahaloomuliste kasvajaga patsientide arv kasvab kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prognooside kohaselt võib vähktõvega patsientide arv 2030. aastaks tõusta poolteist korda. WHO koosseisu kuuluva Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri värske uurimuse kohaselt esineb tänapäeval vähki 197,9 inimesel 100 000 inimese kohta.

Zahharova tuletas Lääneriikidele meelde Jugoslaavia pommitamisega kaasnevat vastutust>>

Agentuur analüüsis 185-st maailma riigi statistikat ja jõudis järeldusele, et Serbia on avastatud pahaloomuliste kasvajate arvu poolest 18. kohal 307,9 juhtumiga 100 000 elaniku kohta, mis on palju parem näitaja kui "kohutava nimekirja" liiderriikidel — Austraalial (468 inimest 100 000 kohta) ja Uus-Meremaal (438,1 inimest 100 000 kohta) ja isegi parem kui mõnel Euroopa riigil, näiteks Iirimaal, Ungaril, Belgial, Prantsusmaal, Taanil, Norral, Hollandil, Ühendkuningriigil, Saksamaal, Šveitsil ja Luksemburgil, kuid kuulumist 20 maailma suurime vähi esinemissagedusega riigi hulka ei saa pidada eduks.

NATO pommitamise juurdluskomisjoni juht Darko Laketić, kelle peamine ülesanne on tõestada põhjuslik seos Lõuna-Serbias toimunud vaesestatud uraaniga toimunud pommirünnakute ja kõrge suremuse vahel selles piirkonnas, rääkis portaalile Sputnik, et töötajad jätkavad saastatud aladel meditsiiniandmete uurimist.

Serbia president palub Putinit Kosovole appi>>

"Me külastasime Vranje, Pancevo ja Novi Sadi, nüüd läheme Kragujevacisse. Need on meie jaoks prioriteetsed piirkonnad. Me kogume meditsiiniasutuste meditsiinilisi ja statistilisi andmeid ning küsitleme inimesi, kes on puutunud kokku saastatud pinnasega," selgitas Sputniku vestluskaaslane.

"Vranas polnud 40 vaesestatud uraaniga saastatud pinnasega otseses kokkupuudes olnud inimesest kümmet enam elavate kirjas ja enamike surma põhjustasid pahaloomulised kasvajad. Paljudel nendes piirkondades haigestunud inimestel on naha erüteemi tundmatu etioloogiaga haavandilise lööbe sümptomid," märgib Laketic ja lisab, et Borovaci küla lähedal, mida NATO pommitas vaesestatud uraani sisaldava moonaga, on kolmel 300 elanikust, st 1%-l elanikkonnast, pahaloomulised ajukahjustused.

Laketici teatel on vähivormide arvu suurenemist täheldatud ka Pcinjski ringkonnas, mis on äärmiselt oluline näitaja, kuna selle piirkonna elanike arv on keskmiselt noorem kui riigi elanikkond tervikuna. Komisjoni juhi sõnul luuakse praegu suurt andmebaasi, kus neid meditsiinilisi andmeid süstematiseeritakse.

Uhkus Makedoonia moodi. Skopje tardus NATO ja EL ees>>

Ratko Mladić mõisteti eluks ajaks vangi, illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Белоусов

"Me uurime ka mürgiste ainete mõju. Meie ülesandeks on kindlaks teha põhjuslik seos nende ainete mõju ja haiguse tekkimise vahel. Kui see õnnestub, saame me tugevad argumendid nendes piirkondades, kus see vajalik on, varajases staadiumis vähktõve ennetamise, avastamise ja ravi korraldamiseks," selgitab Laketic.

Tema sõnul on teaduslikult tõendatud, et inimeste tervist ei mõjuta mitte ainult vaesestatud uraan, vaid ka muud pommitamisel vabanevad mürgiseid aineid, näiteks kloor, benseeni derivaadid, polükloriidsed difenüülid. Need mürgised ühendid põhjustavad pahaloomulisi kasvajaid, mis võivad ilmneda 5-10 aasta jooksul pärast kokkupuudet ja need võivad tekkida isegi 10-20 aastat hiljem. Komisjoni NATO pommirünnaku tagajärgede uurimise komisjoni esialgne raport avaldatakse selle juhi sõnul 2020. aastal. Käesoleva aasta detsembris kavatseb komisjon esitada aruande tehtud tööst Serbia Skuptšinale (parlamendile – toim.).

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

74
Tagid:
vähihaigused, pommitamine, NATO, Serbia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde