Putini ja Trumpi suur kohtumine lükkub edasi

Sidetõrked: Putini ja Trumpi suur kohtumine lükkub edasi

48
(Uuendatud 19:43 06.11.2018)
Tore oleks suhteid parandada, kinnitab Donald Trump jätkuvalt, aga millegipärast ei taha USA ja Venemaa suhted sugugi paraneda. Võib-olla sellepärast, et USA president ei suuda Venemaa kolleegiga peetavate järgmiste täismõõduliste läbirääkimiste asjus kuidagi otsusele jõuda.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Putin ja Trump kohtuvad kindlasti. Igatahes. Lausa Pariisis juba sel nädalal. Aga sellest ei saa hoopiski need täismõõdulised läbirääkimised, mida kõik ootasid. Nagu tavaliselt niisugustes olukordades öeldakse – riigipead on igal juhul ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas, kuidas siis mitte kohtuda.

Paanika USA-s: Trump reetis omad ja sai Putinilt mõjutusvahendi >>

Tõsi, suurest tõelisest kohtumisest enam juttu ei ole. Kuigi justkui üsna hiljuti sai selles koku lepitud ja kõik mõistatasid, et kuidas küll saab korralikke läbirääkimise selles olukorras nii lühikese ajaga ette valmistada.

Selgus, et ei saagi. Donald Trump oli aegsasti asunud pinnast ette valmistama ja kõnelema sellest, et ta pole kindel, kas õnnestub ja et mingeid kokkuleppeid esialgu pole ja üldse ei teagi ta, millest Vladimir Putiniga kõnelda.

Samas ei lahku temast veendumus selles, et "oleks hea parandada suhteid nii Venemaaga kui ka Hiinaga." Tõsi küll, senimaani ei taha need ikka visalt paraneda: ei Venemaaga, keda külvatakse üle uute sanktsioonidega, ega ka Hiinaga, keda tiritakse kaubandussõtta, ei ka kõigi ülejäänutega, kes Trumpi välispoliitikaga üha vähem rahul on.

Just nimelt neid probleeme olekski tasunud arutada, kuid USA poolel ei jätku selleks kuidagiviisi aega. Isegi kui Putin ja Trump ometigi ühte ruumi satuvad, siis omavahele jääda neil ei õnnestu: ameeriklaste osapool kas ei saa päevakorraga nõusse jääda või venitab otsustamisega senikaua, kuni on juba hilja.

Korralikult istet võtta ja juttu ajada õnnestus riigipeadel vaid ühel korral – selleks valmistati spetsiaalselt ette kohtumine, mis polnud seotud mitte mingisuguste rahvusvaheliste tippkohtumistega, suhteliselt neutraalsel territooriumil, Helsingis. Neid läbirääkimisi nimetas Donald Trump ühtedeks oma elu parimaist.

Putini ja Trumpi kohtumine kestis üle kahe tunni >>

Tõsi, räägitakse, et tsedapuhku pole asi ainult Trumpis – ootamatult-ettearvamatult on sekkunud Emmanuel Macron. Soome, kus kohtumise päevil mitte midagi muud ei toimunud, oli rõõmus päevauudiste keskmesse sattumast. Aga Prantsusmaa presidendil on ette valmistatud hulganisti üritusi sajandi möödumiseks Esimese maailmasõja lõppemisest.

Ta võttis enne seda koguni puhkuse, et kuuepäevane töönädal väärikalt vastu pidada. Ja kas saab ta siis endale lubada kellel iganes seda auhiilgust temalt röövida?

Sest kui toimuksid Venemaa ja USA täisväärtuslikud läbirääkimised, siis räägiksid kõik rääkinud ainult nendest, aga mitte sellest, kui suurepäraselt Macron kõik on korraldanud. Nii et mõningatel andmetel on nimelt Prantsusmaa president palunud oma ametivendi tema pidu mitte rikkuda.

Tundub, et tulevane "suur" kohtumine jääbki seni veel tulevaseks – seda hakatakse edasi lükkama, kuni on veel, kuhu: ASEAN-i tippkohtumine Singapuris, Suur Kakskümmend Buenos Aireses, või siis vähe kohti leidub, kus Venemaa ja USA presidendid taas ühe suure laua taga saaksid istet võtta.

Võib muidugi öelda, et Trumpi takistatakse, ei võimaldata, keelatakse. Aga kui ta Iraani tuumalepingust või INFT-st lahkuda tahab, ei peata teda miski – vastuolulised otsused langetab ta äkiliselt, tagajärgi kartmata. Kuid nähtavasti on Venemaa presidendiga kohtuda mingitel põhjustel keerulisem kui maailma julgeolekut ohtu seada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

48
Tagid:
poliitika, kohtumine, Emmanuel Macron, Donald Trump, Vladimir Putin, Prantsusmaa, USA, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde