Bastille'i vallutamise aastapäeva paraad

Prantsusmaa tegi ettepaneku luua üleeuroopaline armee

85
(Uuendatud 11:16 07.11.2018)
Prantsuse president Emmanuel Macron teatas, et Euroopal peaks olema iseseisev kaitsevõimekus - oma ookeanitagusest liitlasest sõltumatu – ja võib olla hoopiski tema heidutamiseks.

TALLINN, 6. november — Sputnik. Idee luua üleeuroopalised relvajõud, mis ei sõltuks Ameerika kontrolli all olevast NATO sõjalis-poliitilisest blokist, kõlab üha sagedamini kõige kõrgemal tasemel. Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi raadio Europe 1 otsesaates ettepaneku luua USAst sõltumatu "tõeline üleeuroopaline armee". 

Президент Франции Эммануэль Макрон
© AFP 2019 / LUDOVIC MARIN
Prantsuse president Emmanuel Macron

Tema sõnul ei saa eurooplased rääkida oma täielikust kaitstusest seni, kuni sellist otsust vastu ei võeta. "Meil peab olema Euroopa, mis kaitseb end iseseisvalt, ilma Ameerika Ühendriikideta," ütles president.

Prantsuse revolutsioon vajab oma relvajõude >>

Macron märkis, et hetkel seisab Euroopa silmitsi paljude katsetega sekkuda oma sisemistesse demokraatlikesse protsessidesse ja küberruumi.

"Peame end kaitsma! Hiina, Venemaa ja isegi Ameerika Ühendriikide eest," lõpetas Macron.

Formaalselt on Euroopa ühendatud armee raamistik juba olemas — Euroliidu relvajõudude (European Union Force"i või EUFORi näol), mida kasutatakse rahuvalvemissioonidel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lipu all või siis sõltumatu jõuna. EUFORi üksused on oma olemasolu ajal osalenud ja osalevad jätkuvalt 30 missioonil maailma "kuumades" piirkondades.

Parem üks suurem kui 28 väikest

Sputnik Eesti juba kirjutas, et 3. mail 2018. aastal ütles Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, et peab pikemas perspektiivis vajalikuks "Euroopa Liidu ühise armee loomist". Tema arvates võimaldab see EL raha säästa ja rahvusvahelisel areenil aktiivsemaks muutuda. 

Глава Европарламента Антонио Таяни
© REUTERS / FREDERICK FLORIN
Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani

Tajani selgitas, et ühine välispoliitika ei ole võimalik ilma ühise kaitsestrateegiata. Ta lisas, et hetkel on EL-s 28 armeed, mis "teevad enam-vähem sama asja". Samal ajal aitaks koostöö suurendamine selles valdkonnas märkimisväärselt raha säästa ja olla "rahvusvahelisel areenil aktiivsem ning tugevam," on Euroopa Parlamendi juht veendunud. 

Sõjaline ekspert: Euroopa kiirreageerimisjõud on allergiline reaktsioon Trumpi suhtes >>

Euroopa eelarvevolinik Günther Oettinger teatas samuti, et ta unistab armeest, "kes on ühiselt vastutav demokraatia, inimõiguste ja vabaduse toetamise eest Euroopas ja välismissioonidel" ja Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen lisas, et "on aeg liikuda Euroopa kaitsealliansi loomise suunas."

Mogherini: EL armee peab olema NATOst sõltumatu

Juba mõni aeg tagasi kuulutas ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Brüsseli kavatsusest luua tulevase Euroopa armee tarvis juhtimisstruktuur, kogudes selleks kõigi EL liikmesriikide rahvusarmeede sõjaväelised esindajad Brüsselisse.

Mogherini sõnas, et Euroliit valmistub föderaalse alluvusega Euroopa relvajõudude loomise protsessi kiirendama ning, et uus struktuur hakkab tööle "NATOst sõltumatuna".

"Täna on meil oma plaanide elluviimiseks poliitiline manööverdamisvabadus, mille rakendamist peeti eelmistel aastatel võimatuks," ütles Mogherini. "Võib-olla kõlab see liiga dramaatiliselt, kuid areng on jõudnud pöördepunktini. Me võiksime oma (sõjalise) projekti taaskäivitada ja teha selle funktsionaalsemaks ja võimsamaks, " lisas Euroopa peadiplomaat. 

Федерика Могерини
© Фото : European Union
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

Mogherini sõnul on Ühendkuningriigi lahkumisel EL-st positiivne mõju, sest London on alati Euroopa relvajõudude loomisele vastu olnud.

Ameerika Ühendriigid ei luba ELil oma armeed luua

Strateegilise planeerimise instituudi direktor Aleksandr Gusev ütles intervjuus raadio Sputnikule, et ameeriklased ei luba Euroopal kunagi oma armeed luua.

Euroopa loob kiirkorras armeed — kaotajateks jäävad Ida-Euroopa riigid >>

"Euroopa julgeolekusüsteemi kontrollivad ameeriklased. Nii Euroopa sise- kui ka välisjulgeolek toetub täielikult Ameerika relvajõududele, mis asuvad Euroopas," selgitas ta. 

Директор Института стратегического планирования и прогнозирования, главный научный сотрудник Института социологии РАН Александр Гусев
© Sputnik / Владимир Трефилов
Strateegilise planeerimise instituudi direktor Aleksandr Gusev

Gusev tuletas meelde, et USA sõjaväelased paiknevad peaaegu kõigis Euroopa riikides. "Ameeriklased ei luba eurooplastel kunagi oma armeed luua. Nad kontrollivad kogu julgeolekusüsteemi ise, sest see on neile väga kasulik," lisas ta.

85
Tagid:
USA baasid, sõltumatu armee, kontroll, Euroopa armee, iseseisvus, Euroopa armee, EUFOR, NATO, ÜRO, Aleksandr Gusev, Günther Oettinger, Emmanuel Macron, Antonio Tajani, Federica Mogherini, Euroopa Liit, Ühendkuningriik, Euroopa, USA
Samal teemal
Kes päästab Euroopa: USA taandub
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde