Lamberto Zannier

Kodakondsusetuse probleem: OSCE seab Eesti naabritele eeskujuks

80
(Uuendatud 10:09 03.11.2018)
Eestis lahendatakse kodakondsusetuse küsimust mitu korda efektiivsemalt kui naaberriigis Lätis, leiab OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Lamberto Zannier.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik. Massilise kodakondsusetuse probleem Balti riikides jääb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) endiselt oluliseks päevakorrapunktiks, teatas Lamberto Zannier intervjuus RIA Novostile. Kuid selle probleemi teravus on tema sõnul kahanemas.

Eestis näiteks oli kakskümmend viis aastat tagasi kodakondsuseta kolmandik elanikkonnast, tänapäeval on mittekodanikke riigis kõigest 6%, märkis OSCE volinik. Olukorra paranemise põhjus peitub tema arvates tõhusamas kodakondsusseaduses, mille kohaselt vastsündinu saab vanemate vastuseisu puudumise korral automaatselt kodakondsuse.

"See on hea süsteem, mis tagab korraliku kaasamise," andis oma hinnangu Zannier.

Tema sõnul kuluks Eesti kogemus marjaks ära naaberriigile Lätile, kus "olukord on pisut keerulisem, sest seal on teistsugune seadus." OSCE volinik selgitas, et Lätis kehtib seniajani nõue ka vastsündinute jaoks kodakondsust taotleda.

Kodakondsuspoliitika selle valitsuse ajal ei muutu>>

Seoses sellega, lisas Lamberto Zannier, tasuks Läti ametivõimudel joonduda Eesti kolleegide järgi ja muuta vastsündinutele kodakondsuse taotlemise menetlus märksa lihtsamaks.

"See on kahandaks näitu veelgi enam. Praegu ootan ma uue valitsuse moodustamist Riias ja kavatsen taotleda visiiti Lätisse. Kindlasti saab see probleem päevakorras koos haridusküsimustega küsimuseks prioriteetseks," rõhutas OSCE esindaja.

Tervikuna on kodakondsusetuse probleem Balti riikides Zannier´ hinnangul pigem eakama põlvkonna probleem. "Koos nooremate põlvkondadega see tõepoolest kaob," lausus ta kokkuvõtteks.

Euroopa viskas Baltikumi tiiki kivi: pritsmeid on palju, tolku aga vähe>>

Massilise kodakondsusetuse mure Eestis ulatub juuripidi 1992. aastasse, mil kodakondsusseadus vastu võeti. Selle kohaselt said õiguse Eesti Vabariigi kodakondsusele ainult Eesti kodanikud 1940. aastani ja nende järeltulijad. Kõigi teiste endise ENDV elanike puhul nõuti Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks eksami sooritamist eesti keele oskuse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse osas.

Niiviisi tekkis olukord, kus praegusel ajal umbes 15% Eesti elanikest on kas üldse ilma kodakondsuseta või on teiste riikide, esmajoones naaberriigi Venemaa Föderatsiooni kodanikud. ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt juhtinud Eesti tähelepanu niisuguse olukorra ebanormaalsusele.

Eesti eurosaadiku Yana Toomi sõnul kaasneb mittekodaniku staatusega terve rida piiranguid. Kodakondsusetuse küsimus, leiab ta, nõuab otsustavat lahendamist.

"On tuntud ütlus: kodakondsus on õigus omada õigusi. Rahvusvaheline õigus keelab kodakondsuseta isikute diskrimineerimise, kuid EL-i liikmesriikides diskrimineeritakse mittekodanikke endiselt," märkis Toom.

Eesti ja Läti poolt on esitatud Brüsselile uus petitsioon mittekodanike õiguste asjus>>

Sealhulgas tema poolt algatatud petitsioon mittekodanike valimisõiguste kohta 2018. aasta 24. aprillist lükati Euroopa Parlamendi komisjoni poolt ühe hääle ülekaaluga tagasi. Seejärel esitas Toom koos oma Läti kolleegi Andrei Mamõkiniga uue petitsiooni Balti riikides elavate mittekodanike õiguste rikkumise kohta. Uus petitsioon mittekodanike õiguste asjus on pühendatud liikumisvabadusele.

80
Tagid:
kodakondsusetus, OSCE, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde