Illustreeriv foto

Lätis leidis aset järjekordne terav russofoobiapuhang

131
(Uuendatud 13:31 02.11.2018)
Läti venekeelsetele elanikele sai sõnaselgelt nende koht kätte näidatud: tüütud tülitekitajad. Ajakirjanikud, poliitikud, kultuuritegelased justkui võistlevad üksteisega oma russofoobsetes väljaütlemistes.

TALLINN, 2. november — Sputnik. Lausuda võib kõike, jäävad ju niisugused üleõla-nipsakused alati karistamatuiks. Kuidas Balti vabariigis riiklikul tasandil venelastevastast viha sisuliselt takka õhutatakse, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Māra Krontāle "humanism"

Viimatine sedasorti vahejuhtum on seotud 40 aastat Läti riiklikus raadios uudistediktorina töötanud Māra Krontālega. Krontāle kõnelemisviisi peetakse vabariigis õige läti keele etaloniks: omal ajal teadustas just tema Riia ühistranspordis kõlanud teavitusi. Endist raadiosaatejuhti on peetud intelligentseks inimeseks. Seetõttu just tema hämmastas paljusid ebameeldivalt tema postitus sotsiaalmeedias. Krontālekutsus üles Lätimaa täielikult etnilistest venelastest puhtaks lööma. Seejuures osutas ta ajaloolisele eeskujule, kui aastail 1939–1940 baltisakslased Saksamaale repatrieeriti. Ühtekokku sõitis Eestist, Lätist ja Leedust toona minema 75 000 inimest.

Läti hakkab Venemaad tükeldama: keda küll sõjakad klounid ähvardavad>>

"Me vabanesime baltisakslastest. Miks ei või me siis samaviisi venelastest vabaneda? Saan aru, et nüüd pistetakse mind rassismi või rahvusluse eest nahka, aga ikkagi?" küsis Krontāle. Seejuures oli nii mõnigi netikasutaja hämmingus mitte etnilise puhastuseks üleskutsumise enese, vaid selle üle, et Krontāle kõrvutas venelasi sakslastega. "Sakslased on lõppude lõpuks kultuurne rahvas, kes ei käitu nagu täid. Venelased aga on parasiidid, kes karjakaupa kogunevad sinna, kus neid kõige vähem oodatakse," kirjutas kommentaariks keegi LīgLberga.

Asi on selles, et täide mainimine kujutab endast otsest viidet möödunud aasta kõvale skandaalile. 2017. aasta mais avaldas paremäärmusliku Rahvusliku Liidu parlamendisaadik Edvīns Šnore artikli, teatades järgmist: "Nagu omal ajal ütles avaliku halduse minister Alfreds Bērziņš (sõjaeelsest Karlis Ulmanise valitsusest – toim.), et kui lasta vene täil kord kasukasse pääseda, läheb väga raskeks ta sealt välja saada. Tõepoolest, me näeme, et NSV Liidu ajal saabunud venekeelsed, olgugi et nad alailma Läti üle irvitavad, siit riigist minema ei sõita. Vähemalt mitte säärasel hulgal, nagu lätlased seda sooviksid."

Katsed Šnore rahvusliku viha õhutamise eest kriminaalvastutusele võtta vilja ei kandnud. Kaitsepolitsei, olles saanud Läti nördinud elanikelt hulganisti avaldusi, otsustas, et rahvasaadiku väljaütlemistes pole kuriteo koosseisu. Ainsaks karistuseks sai talle suuline noomitus Seimi mandaatide-, avalduste- ja eetikakomisjonilt. Kui on lubatud parlamendisaadikule, on lubatud ka teistele.

Aga naaseme Krontāle postituse juurde. Selle all vallandus niisugune mõttevahetus, et kommentaariumiga liitus ka Euroopa Parlamendi saadik, Läti peaministrikandidaat Artis Pabriks.

Euroopa Parlamendis nimetati Läti haridusseadust arulageduseks>>

"Ma arvan, et teid "pistetakse nahka" pigem ajaloo mittetundmise pärast. Kui baltisakslased tänapäevalgi ikka veel Lätis elaksid, siis elaksime me palju paremas riigis," täheldas poliitik lühidalt. Millest järeldub: valitsusjuhi ametikoha pretendenti ei häiri kröömikestki Krontāle kasutatav "vihakõne-keel", tal on ainult kahju sakslaste väljasaatmisest, ent venelaste teemal on ta, nagu selgub, solidaarne endise diktori seisukohaga.

Krontāle postituste jälgijate seas leidus, muide, neidki, kes otsustavalt tema arvamusega ei nõustunud. Nad tuletasid meelde, et vabariik kannatab niigi elanikkonna lakkamatu väljavoolu all.

"Mojah, meie ülerahvastatud Lätis oleks väga hea, kui kolmandik elanikest püsti tõuseks, kohvrid pakiks ja minema sõidaks. Siis saabuvadki kuldsed ajad," ironiseerib Henrieta Verhoustinska&rlm.

"Teeme Riia puhtaks!"

Viimase aja jooksul ei ole see "etendus" etniliselt "õigetelt" Läti elanikelt. Just juulis avaldas ajakirjanik Didzis Sedlenieks Facebookis postituse: "Põlastava sõnaga "venelased" veidi sallivamalt "venekeelsed" tähistatakse tavaliselt homo sovetiquese madalamat intellektuaalset taset, sõltumata rahvusest. Tegemist on geneetilise kõrvalekaldumisega üldinimlikest väärtustest, neil olendeil ei ole üldse midagi hinnalist, kaasa arvatud inimelu. Selge see, et suur osa ühiskonnast neid põlgab, geneetilisel veal või haigusel ei ole mingit seost keelega, milles elusolend püüab kõnelda." Selle kirjakoha tormilise arutelu käigus rõhus Sedlenieks sõnadele "sõltumata rahvusest" ja keeldus oma postitust eemaldamast. Kuid paistab, et oli siiski sunnitud seda tegema: riigi solvatud venekeelsed elanikud korraldasid tema kontole rünnaku.

Kõige viletsam arstiabi Euroopas ehk kuidas Läti haigevoodisse sattus>>

Samal ajal, juulikuus avaldas Läti meeskoor Vilki (Hundid) Twitteris õnnitluse tol ajal toimunud rahvapidustuste puhul: "Täna algab Läti 26. üldlaulupidu ja 16. tantsupidu! Pidunädal, mis Riia saab taas puhtalt lätlaslikuks. Hakkame kõik koos tööle, et ta jääks igavesti puhtaks!" Postitusele vastas ajakirjanik Elita Veidemane: "Kardan, et pärast üldlaulupidu laskub Riia taas vanadele rööbastele ja mingid komsomoli Ligo rannapidustused (peetakse silmas suvist pööripäevapüha, mida pealinnas laialdaselt tähistatakse – toim.) ei suuda Riiat lätikeelseks muuta."

Küsimus on selles, et enesele sääraste väljaütlemiste lubajad on vabariigis autoriteetideks. " Edvīns Šnore on Lätis üks populaarsemaid rahvasaadikuid, piisab vaadata tema poolt Seimi valimistel valijatelt saadud laikide arvukust. Meeskoor Vilki ei kujuta endast mingeid hooviräppareid, ta teeb koostööd kaitseministeeriumiga, osaleb Läti sõdurite isamaalises kasvatustöös. Seetõttu tuleb kõiki russofoobseid lausumisi tõlgendada tõelise ohuna," hoiatab kohalik ühiskonnategelane, publitsist Vladimir Linderman.

Järjepideva vihaõhutamisega tegeleb ka Lahvusliku Liidu parlamendisaadik Aleksandrs Kiršteins. Hiljaaegu tegi ta "rahu nimel Euroopas" ettepaneku jagada Venemaa paljudeks pisikesteks riikideks.

Omadele on kõik lubatud

Kuuendal oktoobril toimusid Lätis järjekordsed parlamendivalimised. Enamik rahvusvähemuste hulka kuuluvaid valijaid hääletas opositsiooniparteid Koosmeel ja Läti Vene Liit poolt. Riia linnavolikogu saadik Uuest Konservatiivsest Parteist kirjanik Eva Mārtuža kommenteeris valimistulemusi Twitteris niiviisi: "Oleme järjekindlad – valimistes osalesid ainult need kaks parteid. Lätimeelne – tema sai 80 protsenti häältest, austab põhiseadust ja on valmis Läti heaks töötama. Teine, lätivastane sai 19 protsenti häältest. See partei vihkab Lätit kõigest hingest, soovib talle surma ja tahab kõik lätipärase maamunalt kustutada." Seega võrdsustati venekeelsed taas tegelikult "õõnestava elemendiga".

Kreml kommenteeris Eesti ja Läti plaani "nõukogude okupatsiooni" eest kahjutasu nõuda>>

Kõik rahvuslased, kelle ütlusi ülalpool on tsiteeritud, on jäänud ilma vähimagi karistuseta. Samal ajal on Läti eriteenistused ainuüksi viimase 10 kuu jooksul tülitanud paljusid vene kogukonna esindajaid: ajakirjanik Juri Aleksejevit, ühiskonnategelast Aleksandr Gaponenkot, poliitilisi aktiviste Vladimir Lindermani, Jevgenia Krjukovat, Deghi Karajevit, Julia Kozõrevat ja teisi. Mõnede jaoks on lugu piirdunud vestlusega kaitsepolitsei uurijaga, teistel on tulnud üle elada läbiotsimisi ja veeta mingi aeg trellide taga. Nii hoiti Lindermani vahi all kaks nädalat, Gaponenkot – neli kuud. Opositsioonilise liikumise esindajatele pannakse süüks "riigivastaseid" avaldusi rahvusvähemuste koolide kaitseks toimunud meeleavaldustel ja koosolekutel. Kokkuvõtteks jääb järeldada: "demokraatia" ja "sõnavabadus" on Lätis puhtalt etnilised mõisted. Mispärast muidu on "omadele" kõik lubatud, "võõrastele" aga mitte miski?

131
Tagid:
russofoobia, venekeelne elanikkond, Läti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde