Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Brüsselisse on saabumas uued ajad

28
(Uuendatud 23:21 31.10.2018)
Kuigi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kavatseb veel mõnda aega oma ametis jätkata, on tema taandumise uudis Brüsselis toonud kaasa kartuse ebakindla perioodi ees.

TALLINN, 31. okt — Sputnik. Emmanuel Macron on neljas Prantsusmaa president, kellega koos Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on Euroopa Liidu asju ajanud. Kui Merkel esimest korda Euroopa Ülemkogule saabus, ootas teda Jacques Chirac, vahendas ERR viitega "Aktuaalsele kaamerale".

Merkeli dilemma: kas minna või jääda ja võidelda >>

Kui Saksamaa on niikuinii Euroopa otsuste kujundamisel üks olulisemaid riike, siis Angela Merkel oma tasakaaluka meele, konsensuse otsimise ja pika ametiajaga muutus kriisiaegadel lausa ühenduse ankruks. Nüüd on Brüsselisse saabumas uued ajad.

Pärast Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) märkimisväärset kaotust Hesseni liidumaa valimistel on 18 aastat parteid juhtinud Angela Merkel valmis loobuma uuesti sellessse ametisse kandideerimisest. Avalik-õigusliku ringhäälingu ARD andmetel paneb Merkel ka kantsleriameti maha aastal 2021, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Siiani rõhutas Merkel alati, et parteijuhtimine ja kantsleri amet käivad kokku.

Merkel demonstreeris seda, mida võib õigustatult nimetada poliitilise ja aparaadimängu kõrgpilotaažiks, ja kuigi tulemus ei ole veel otsustatud, väärib juba ainuüksi sooritatud kombinatsioon aplausi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti RIA Novosti autori artikli.

Merkel, kes on viimasel ajal saanud kondiks kurgus Saksamaal peaaegu kõigile, kes nõuavad üha valjemalt ja valjemalt tema lahkumist nüüd ja kohe, leidis äärmiselt geniaalse viisi selle endavastase negatiivse laine tõrjumiseks:

"Kuna minu isik kahjustab parteid, loobun ma selle juhtimisest. Aga kantslerina, olgu siis peale, istun ametiaja lõpuni — ainult kolm aastakest ongi veel jäänud. Ja üleüldse, öelge mulle aitäh, et ma viiendat ametiaega ei plaani!"

Pole ime, et paljud sellisest lähenemisest kõnevõime kaotasid, kirjutab autor.

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse >>

Saksamaal ei ole seadusega nõutud, et kantsleri ametikohal peab olema valitseva partei juht. See on pigem kirjutamata reegel. Saksa eksperdid tuletasid meelde, et Merkel oli varem olnud selle põhimõtte kindel toetaja. Kuid igaüks võib oma meelt muuta.

Nüüd on kõige huvitavam küsimus, kas Frau Merkeli trikk töötab. Kas Saksa ühiskond (ja Merkeli parteikaaslased) lepib sellega, et ta jääb ametisse kuni uute parlamendivalimisteni või jõupingutused tema tagandamiseks jätkuvad ja tugevnevad.

Venemaa Föderatsiooninõukogu senaator Aleksei Puškov nimetas Merkeli poliitilise karjääri lõppemise põhjusena otsust lubada riiki pagulasi koos sellele järgnenud rändekriisiga.

"Vea hind: Merkel, keda nimetati veel paar aastat tagasi Euroopa Liidu vaieldamatuks juhiks, loobus CDU liidri positsiooni eest võitlemast," vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti senaatori Twitteri postitust.

Peamiseks põhjuseks sai tema otsus nõustuda 1,1 miljoni pagulasega saabumisega Saksamaale. "Me saame sellega hakkama," kinnitas ta. Ei saanud. Tema langus sai alguse pagulaskriisist.

Nii kommenteeris senaator Saksa kantsleri otsust loobuda kristlike demokraatide liidu (CDU) juhtimisest ja mitte osaleda 2021. aasta valimistel.

28
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde