Saksamaa kantsler Angela Merkel

Merkeli dilemma: kas minna või jääda ja võidelda

70
(Uuendatud 11:46 01.11.2018)
Esmaspäeval tõestas Saksamaa kantsler Angela Merkel taas, et teda ei peeta ilmaasjata maailma üheks kogenenumaks riigipeaks.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Ta demonstreeris seda, mida võib õigustatult nimetada poliitilise ja aparaadimängu kõrgpilotaažiks, ja kuigi tulemus ei ole veel otsustatud, väärib juba ainuüksi sooritatud kombinatsioon aplausi.

Nagu ütleb laulusalm: "Jätke mu patud mõneks ajaks, ja mängu ilu hinnake." (Ostap Benderi laul filmist "12 tooli" – toim.)

Analüüsigem juhtunut põhjalikumalt ja alustagem kolme-nelja aasta tagustest sündmustest. 2015. aastaks oli Angela Merkel tõusnud vaieldamatult kõige mõjukamaks, kogenenumaks ja lugupeetumaks Saksa poliitikuks.

Saksa meedia: Merkel lahkub 2021. aastal kantsleri kohalt >>

Tema selja taga oli kümme aastat riigi juhtimist ja 2014. aasta tegi temast maailma poliitika raskekaallase ja planeedist ühe mõjukaima riigijuhi. See kajastus ka Saksa ühiskonna täielikus toetuses kantslerile – tema reiting tõusis 65%-ni.

Venemaa Föderatsiooninõukogu senaator Aleksei Puškov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Seejärel toimus sündmus, mis on läinud ajalukku "Euroopa rändekriisina" ja Angela Merkelist sai Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida põgenikele Euroopa ja eelkõige Saksa avatud uste poliitika peamine liikumapanev jõud ja esindusnägu.

Järgnev on hästi teada. Just kantsleri positsioon (ja selle tagajärjel kogu riigi poliitika) sai selleks kivikeseks, mis tema karjääri laviinina kiirendusega allamäge kukutas. Mingil ajal tundus, et kasvava negatiivse avaliku arvamusega oli võimalik toime tulla.

Saksa sotsioloogid väitsid 2017. aasta suvel, et Merkeli reiting on taastumas kriisieelsele tasemele. Kuid see vaid näis nii. Juba sama aasta septembris näitasid Bundestagi valimised riigi suuremate parteide Kristlik-Demokraatliku ja Kristlik-Sotsiaalse liidu CDU/CSU ja Sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) toetuse märkimisväärset langust.

Kuid Angela Merkelile sai kantsleri ametikoha säilitamisest ametiaja lõpuni, st 2021. aastani põhimõtteküsimus.

Ta sai edukalt hakkama parteisisese hõõrumisega CDU-ga ja konkurentidega ning säilitas riigi tähtsaima ametikoha. See kinnitas veelkord, et ta on kogenud poliitik ja parteifunktsionäär, kellel on palju kogemusi tööks CDU ja Saksamaa riigivõimu süsteemis tervikuna.

"Bildi" ajakirjanik kritiseeris Merkeli liigset sõbralikkust Putiniga suheldes >>

Loomulikult heideti Merkeli neljanda kantsleri ametiaja üle nalja Venemaal ja teistes Lääne silmis ebademokraatlikes riikides. Saksamaa meedia aga, sealhulgas Deutsche Welle, oli sunnitud lõbusalt seletama, et see on hoopis midagi muud kui Vladimir Putini neljas ametiaeg.

Kuid proua kantsleri tagasivalimisega tema probleemid mitte ainult ei vähenenud, vaid hakkasid lumepallina kasvama. Sotsioloogid registreerivad üha uusi Merkeli ja valitseva koalitsiooni parteide reitingulangusi.

Värsked küsitluse tulemused saabusid just äsja. CDU/CSU poolt on hetkel valmis hääletama 24 protsenti Saksamaa Liitvabariigi elanikkonnast, mulluste, ebaõnnestunud valimiste ajal oli see 32,9 protsenti.

Valitseva koalitsiooni sees puhkes aktiivne liikumine Merkeli tagandamiseks CDU juhi ja kantsleri ametikohalt. Merkel oli muutunud nii toksiliseks, et see ähvardas põhja minnes endaga kaasa tõmmata ka teised seotud erakonnad.

Viimane "naela lõid kirstukaande" valimised kahel liidumaal: Baieris kahe nädala eest ja Hessenis möödunud nädalavahetusel. Mõlemal juhul kaotasid valitsusparteid palju hääli ja opositsiooniparteid (eelkõige Rohelised ja Alternatiiv Saksamaale) võtsid neid nii palju juurde, et sai selgeks – nüüd hakkavad kõik Merkelile avalikult ja karmilt survet avaldama. Kuid kogenud poliitikuna andis esimese hoobi kantsler ise.

Eile sai teatavaks, et detsembris peetavatel parteisisestel valimistele ta CDU esimeheks ei kandideeri. Kuid päeva veelgi kuumem ja maailmas välkkiirelt levinud uudis oli teade, et "Merkel lahkub kantsleri ametist… 2021. aastal".

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse >>

Tuleb tunnistada, et just see osutus suurepäraseks operatsiooniks. Ekspertide ebamääraste kommentaaride põhjal otsustades oli Saksamaa kogu eilse päeva keeletu.

Merkel, kes on viimasel ajal saanud kondiks kurgus Saksamaal peaaegu kõigile, kes nõuavad üha valjemalt ja valjemalt tema lahkumist nüüd ja kohe, leidis äärmiselt geniaalse viisi selle endavastase negatiivse laine tõrjumiseks:

"Kuna minu isik kahjustab parteid, loobun ma selle juhtimisest. Aga kantslerina, olgu siis peale, istun ametiaja lõpuni — ainult kolm aastakest ongi veel jäänud. Ja üleüldse, öelge mulle aitäh, et ma viiendat ametiaega ei plaani!"

Pole ime, et paljud sellisest lähenemisest kõnevõime kaotasid.

Saksamaal ei ole seadusega nõutud, et kantsleri ametikohal peab olema valitseva partei juht. See on pigem kirjutamata reegel. Saksa eksperdid tuletasid meelde, et Merkel oli varem olnud selle põhimõtte kindel toetaja. Kuid igaüks võib oma meelt muuta.

Nüüd on kõige huvitavam küsimus, kas Frau Merkeli trikk töötab. Kas Saksa ühiskond (ja Merkeli parteikaaslased) lepib sellega, et ta jääb ametisse kuni uute parlamendivalimisteni või jõupingutused tema tagandamiseks jätkuvad ja tugevnevad.

See lugu kipub muutuma vägagi põnevaks. Venemaasse puutuvalt on see veel üheks Lääne demokraatia toimimise õppetunniks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

70
Tagid:
analüütika, juht, poliitika, kantsler, rändekriis, SDU, Angela Merkel, Euroopa, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde