Kuidas valimistest silmad märjaks lähevad, illustreeriv foto

Kuidas valimistest silmad märjaks lähevad

36
(Uuendatud 13:48 25.10.2018)
Eesti erakonnad näivad olevat tõsiselt mures oma ebastabiilsete reitingute pärast ja on seepärast asunud leiutama valimiseelseid loosungite, mis võiks nende väsinud valijad taas ellu äratada.

Nikolai Filonov

Kuigi parlamendivalimisteni jääb veel umbes viis kuud, on Eesti poliitikud juba hakanud suurendama survet valijate meeltele, leiutades üha uusi ideid, mis ühelt poolt võtaksid neilt endilt vastutuse tehtud vigade eest ja teiselt poolt looksid illusiooni võitlusest "töörahva õiguste eest".

Politoloog: Eesti Keskerakonnal tuleb säilitada vasaktiiba >>

Loomulikult ei saadud seegi kord hakkama ühise vaenlase, seekord isegi kahe vaenlase – hirmsa Venemaa ja kohutava EKRE-ta. Nende naabrus on ausalt öeldes kummaline, kuid kui järele mõelda, siis kajastavad need Eesti ühiskonnal aastatega kujunenud hirme.

Liikumise eestvedaja Kristina Kallas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Vaenlane ei murra küll läbi, kuid koalitsioon temaga on võimalik

Venemaaga on asi selge. Temast räägitavate hirmujuttude saatel on üles kasvanud rohkem kui üks põlvkond Eesti poliitikuid ja seepärast jätkub kõik sissetallatud rada, kuid EKRE osas on olukord palju huvitavam.

Loomulikult on EKRE siunamiseks põhjust — mõne erakonna juhi avaldused on olnud äärmiselt sündsusetud, kuid kui järele mõelda, siis ei ole Helme ega tema mõttekaaslased Eesti poliitilisse ellu toonud midagi uut.

Lihtsalt paljude "vanade" erakondade ideed arendas EKRE edasi loogiliste järeldusteni ja ütles need ka avalikult välja. Selgus, et need osutusid "ebamugavaks". Täpsemalt öeldes, sisetarbimiseks on need üsna mugavad, kuid Euroopa liitlastele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele…

Kuid pole halba heata — "vanad" erakonnad tegid kohe näo, et nad ei ole midagi sellist varem öelnud, tembeldades EKRE marginaalseks erakonnaks ja rajades vastasseisule temaga terve propagandakampaania, mida võimendab "õukonna" ajakirjandus.

Kas Eesti vajab riigisaladuste säilitamiseks oma Nürnbergi seadusi >>

On tähelepanuväärne, et vaatamata avalikult rassistlike (meenutagem avaldust "sobimatust asiaadist" Kõlvartist) ja neonatslike (Hitleri-Saksamaa "positiivsest" kogemusest) avaldustele valjule hukkamõistmisele, ei välista Eesti suurimad erakonnad pärast 2019. aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi siiski valitsuskoalitsiooni EKRE-ga. Ainult sotsiaaldemokraadid ja alles kujunemisjärgus Eesti 200 on sõnaselgelt teatanud nendega koalitsiooni välistamisest.

Praegu valitseva Keskerakonna juhatus, kelle taga on ka vene keelt kõnelevad valijad, ei välista sellist liitu samuti, arvates ilmselt, et võimu säilitamiseks on kõik vahendid lubatud, isegi kui selleks tuleks järjekordselt ohverdada mitte-eestlaste huvid. Samasuguseid mänge mängib ka Reformierakond, kuid nende puhul tundub see isegi ausam, kuna midagi head venelastele ei ole nad kunagi lubanud.

Demagoogia võidukäik

Kui tulla tagasi valimislubaduste juurde, mida erakonnad lahkelt jagama on hakanud, siis mõnda neist lugedes tahaks nutta. Mõned ilmselt nutaksid patriotismitundest. "Eestis võib patrioot olla igaüks, kel silm sinimustvalget nähes ja hümni kuuldes niiskeks kisub," ütles Reformierakonna valimisloosungit "Parem tulevik" tutvustades erakonna esinaine Kaja Kallas.

Keskerakond omakorda otsustas traditsiooniliselt rõhuda sotsiaalpoliitikale ning lubas pärast valimisi kindlasti oluliselt vähendada ravijärjekordi (mitte rohkem kui neli nädalat) eriarstide juurde. See on tõesti valus probleem, kuid on murettekitav, et juba mitu aastat võimul olev erakond lubab seda teha alles pärast valimisi.

Mis takistab neil praegu lihtsalt prioriteete muutmast — näiteks kaitse-eelarve suurendamise plaanide asemel suunata sama raha tervishoidu?

Või loodab Keskerakonna juht Jüri Ratas, et potentsiaalses koalitsioonis EKRE-ga saab selliseid küsimusi mugavamalt lahendada?

Populism rikub reitinguid
Eesti poliitilised parteid
© Sputnik /

Veel mõned sõnad EKRE kohta. Pärast EKRE-reitingu stabiilset kasvu kogu aastal jooksul, langes see oktoobris järsult, mis aga ei tõrjunud teda kolmandalt positsioonilt erakondade populaarsusjärjestuses Kesk- ja Reformierakonna järel. Reitingu kukkumise põhjuseks on ilmselt EKRE-vastase kampaania algus valitsusmeelses meedias, samuti taganemine konkreetsetest majanduslikest lubadustest palja populismi kasuka.

Kui kuu aega tagasi oli kogu tähelepanu koondunud Helme lubadusele aidata väikeettevõtlust erisoodustusmaksu kaotamise ja migrantidevoo tõkestamisega, mis paljudele valijatele meeldis, siis avaldused "asiaadi" ja "ehitaja Hitleri" kohta inimestes vaimustust ei tekitanud.

Teise ešeloni parteid — Sotsiaaldemokraatlik erakond, Isamaa, Vabaerakond ja alles loomisel Eesti 200 on alles varjus. Kuid aega veel on. Jälgime valimiskampaaniat hoolikalt. Hea, et tohutud valimisplakatid majaseintel ei lase meil neist rahulikult mööduda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

36
Tagid:
majandus, valijad, poliitika, valimised, Riigikogu, erakond, Reformierakond, Eesti 200, Keskerakond, EKRE, Eesti