Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda, illustreeriv foto

Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda

97
(Uuendatud 12:54 25.10.2018)
Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda. Ja valikuvõimalusi on neil napilt. Saksamaa LV ametlik statistika tunnistab, et kolme aastaga on vaid 15–20 protsenti pagulastest töökoha leidnud.

Igor Gaškov, RIA Noovsti

Saksamaa peaprokuratuur uurib Kölni raudteejaamas tulekahju korraldanud ja naisterahva pantvangiks võtnud 55-aastase Süüria kodaniku süüasja. Ta on teatanud kavatsusest sõita kodumaale, et astuda terrorirühmituse Islamiriik* ridadesse. See pole sugugi ainus juhtum.

Saksamaa LV ametlik statistika tunnistab, et kolme aastaga on vaid 15–20 protsenti pagulastest töökoha leidnud. Valdavalt on sisserändajad saanud tööd teenindussfääris, hotelli- ja restoraniäris, kus värvatavatelt töötajatelt ei nõuta kõrgemat haridust. Need on kõige madalapalgalisemad töökohad. Mõningaid neist subsideritakse riigi poolt – ettevõtjaid stimuleeritakse pagulasi palkama.

Saksamaal on alanud pagulaste-vastane vägivald >>

Paljud ümberasujad elavad sotsiaaltoetustest. Olles töö otsimiseks ebapiisavalt motiveeritud ja sagedasti meeleheitel, asuvad nad kuritegelikule teele. Samal ajal kui üldine kuritegevus Saksamaal 2017. aastal vähenes, siis välismaalaste osalusel toimepandud õigusrikkumiste arv seevastu kasvas – 28 protsendilt 2014. aastal kuni 35 protsendini 2017. aastal. Kaks aastat tagasi oli see näitaja veelgi suurem – 40 protsenti.

Sisserändajad ei karda seadust rikkuda, sest teavad: neid Saksamaalt välja saata ei ole nisama lihtne.

Vaatamata viimasel ajal toimunud migratsioonipoliitika karmistamisele on tuhat sedalaadi süüasja kohtus perspektiivitud: paljusid pagulasi ei luba seadused nende halvast mainest hoolimata kodumaale tagasi saata.

Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Ühest juhtumist rääkis RIA Novostile endine Bundestagi saadikukandidaat erakonnast Alternatiiv Saksamaale (AfD) Sergei Tšernov. "Üks minu kohalikest sõpradest on advokaat, tal on kaks alaealist tütart. Ükskord viis ta oma kümneaastase tütre ujulasse ja seal üritas ligi viis aastat Saksamaal elanud Iraani "põgenik" teda vägistada," lausub Tšernov.

Tema sõnul oli seda Hannoveris elavat ümberasujat varem juba süüdistatud kahes seksuaalse iseloomuga kuriteos, kuid keeldutakse süüdi mõistmast tõendite nappuse tõttu. Välja saata aga ei taheta, sest Iraanis ähvardab vägistajat surmanuhtlus.

"Nagu selgus, läks see migrant islamist üle protestandiusku," jätkab Tšernov. "Pärast põgusat talitust kirikus väljastati kurjategijale tõend tema uue usutunnistuse kohta. See muutis paljugi."

Usuvahetustrikk võimaldab edukalt vastutustest pääseda, leiab RIA Novosti vestluskaaslane.

Teised migrandid kuritarvitavad eeskirjadega sätestatut teistmoodi: kasutavad kohalike elanike vastu nende endi poliitkorrektsust. See toob kaasa konflikte saksa ühiskonna konservatiivselt meelestatud osaga.

"Toon näite ühe mu õpetajannast sõbratari elust. Üks tema õpilasi sõitis kolivaheajal oma kodumaale Afganistani. Ja naasnult käitus ta tundides küllaltki väljakutsuvalt, kaldduvusega islamimeelsesse propagandasse," lausub teine, samuti AfD-s tegutsev RIA Novosti vestluskaaslane. "Õpetajanna tundis huvi, mispärast tütarlaps eitaha siis tagasi minna sinna, kus elavad tema hõimlased. Mille eest ta sai süüdistuse "natsismis" (ning Saksamaal pole see naljaasi) ja ähvarduse esitada kaebus kooli direktorile.

Koju tagasipöördumine

Mõned töötutest sisserändajatest piiravad tulutult tööbörsi, Saksamaal on neil äärmiselt raske tööd leida, kuna isegi lihttöö nõuab saksa keele oskust.

Üks vähestest pagulastest, kes on suutnud endale Saksamaa majanduses koha leida, on süürlane Abd al-Ashfar. Tema ametikoht on otseselt seotud sisserändajate tööhõive programmiga. Praegu esindab ta tööbörsil saksa IT-firmat, mis on loodud spetsiaalselt pagulaste jaoks. Pidevalt teiste ümberasujatega töötav sisserändaja räägiun nende keskel valitsevast ahastusest ja "eneseusu puudumisest".

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse >>

Sellel taustal viibivad need, kes koju tagasi pöörduvad. Üks neist, Mohammad Koki tunnistas RIA Novostile, et ta ei suutnudki end Euroopa Liidus omainimesena tunda. Ümberasujat solvas see, et Euroopas peeti teda teise sordi inimeseks, tal oli raske kohaneda. "Psühholoogiliselt oli raske elada, ja kliima on külm. Kõik see koos tekitas depressiooni, iga päev kulges nagu eelminegi ja kõike tuli teha korrakohaselt ühtemoodi, vastasel korral oleks järgnenud trahvid," meenutab Koki. Kui aktiivne sõjategevus Süürias ära lõppes, eelistas põgenik võtta üheotsapileti.

Eriti dramaatiline on Iraagi kodaniku Ashvak Haji Saksamaalt Iraaki tagasipöördumise lugu. Tema kuulub moslemiäärmuslaste poolt tagakiusatud esiidide kogukonda. Noor naine, kes oli ISIS-e terroristide käes vangis olnud, põrkas Saksamaa kaubamajas kokku ühe oma vangistaja Abu Humamiga, kes oli Saksamaale põgeniku sildi all. Uues "pelgupaigas" pettunult naases naine kodumaale. Tema lugu käis läbi kõigist lääne meediakanaleist.

Sakslaste raskused

Saksamaa kodanikele endile on kokkupuude paljutuhandelise sisserändajate vooga stressitekitav. Paljud sakslased on veendunud, et otsust lubada riiki üle miljoni Lähis-Ida ümberasuja ei oleks tohtinud vastu võtta, küsimata referendumil riigi kodanike arvamust. Pagulaste sissevool puudutas kõige vähemkindlustatud kodanikke, kes sisserändajates esialgu ohtu ei näinud.

"Soodsa hinnaga eluasemete üüriturgu tabas enneolematu kriis, kuna riik võttis julgesti vastu lausa kõik pakkumised, majutades sadu tuhandeid migrante üürikorteritesse. Ja nüüd ei saa lihtsad sakslased taskukohast eluaset üürida," ütles intervjuus RIA Novostile endine Bundestagi saadikukandidaat AfD-st Jevgeni Schmidt.

Tema sõnul avas migratsioon tee spetsiifilistele korruptsioonivormidele, kus võimude poolt tõstetud hinnaga osteti kokku kortermaju, et need riigi arvel pagulastele välja üürida.

Probleemid ilmnesid ka haridussüsteemis. Perekondade ühinemise seaduse kohaselt võivad sissesõitnud oma lapsed Saksamaale tuua. Pinged erinevate kultuuride esindajate vahel, kes teinekord sõna otseses mõttes omavahel ühist keelt ei leia, onkajastunud ka koolides. Sagenenud on lapsevanemate kaebused agressiivsete lähis-ida teismeliste peale.

Sisserände algusest kolme aasta möödudes sai selgeks, et see on jaganud Merkeli ajastu kaheks osaks. Riigikantsleri reitingud lähevad 2015. aasta lõpust peale kindlalt allapoole, aatekaaslased nõuavad ja saavutavad migratsioonipoliitika ümberkujundamist ning saksa rahvuslaste erakond AfG saavutab läbi aegade üha kõrgemaid reitinguid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

97
Tagid:
ühiskond, migrandid, EL, Lähis-Ida, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde