Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda, illustreeriv foto

Tagasi saata: Saksamaal ei õnnestu oma migrantidest vabaneda

45
(Uuendatud 12:54 25.10.2018)
Paljud Lähis-Ida migrandid pole suutnud saksa ühiskonda sobituda. Ja valikuvõimalusi on neil napilt. Saksamaa LV ametlik statistika tunnistab, et kolme aastaga on vaid 15–20 protsenti pagulastest töökoha leidnud.

Igor Gaškov, RIA Noovsti

Saksamaa peaprokuratuur uurib Kölni raudteejaamas tulekahju korraldanud ja naisterahva pantvangiks võtnud 55-aastase Süüria kodaniku süüasja. Ta on teatanud kavatsusest sõita kodumaale, et astuda terrorirühmituse Islamiriik* ridadesse. See pole sugugi ainus juhtum.

Saksamaa LV ametlik statistika tunnistab, et kolme aastaga on vaid 15–20 protsenti pagulastest töökoha leidnud. Valdavalt on sisserändajad saanud tööd teenindussfääris, hotelli- ja restoraniäris, kus värvatavatelt töötajatelt ei nõuta kõrgemat haridust. Need on kõige madalapalgalisemad töökohad. Mõningaid neist subsideritakse riigi poolt – ettevõtjaid stimuleeritakse pagulasi palkama.

Saksamaal on alanud pagulaste-vastane vägivald >>

Paljud ümberasujad elavad sotsiaaltoetustest. Olles töö otsimiseks ebapiisavalt motiveeritud ja sagedasti meeleheitel, asuvad nad kuritegelikule teele. Samal ajal kui üldine kuritegevus Saksamaal 2017. aastal vähenes, siis välismaalaste osalusel toimepandud õigusrikkumiste arv seevastu kasvas – 28 protsendilt 2014. aastal kuni 35 protsendini 2017. aastal. Kaks aastat tagasi oli see näitaja veelgi suurem – 40 protsenti.

Sisserändajad ei karda seadust rikkuda, sest teavad: neid Saksamaalt välja saata ei ole nisama lihtne.

Vaatamata viimasel ajal toimunud migratsioonipoliitika karmistamisele on tuhat sedalaadi süüasja kohtus perspektiivitud: paljusid pagulasi ei luba seadused nende halvast mainest hoolimata kodumaale tagasi saata.

Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Ühest juhtumist rääkis RIA Novostile endine Bundestagi saadikukandidaat erakonnast Alternatiiv Saksamaale (AfD) Sergei Tšernov. "Üks minu kohalikest sõpradest on advokaat, tal on kaks alaealist tütart. Ükskord viis ta oma kümneaastase tütre ujulasse ja seal üritas ligi viis aastat Saksamaal elanud Iraani "põgenik" teda vägistada," lausub Tšernov.

Tema sõnul oli seda Hannoveris elavat ümberasujat varem juba süüdistatud kahes seksuaalse iseloomuga kuriteos, kuid keeldutakse süüdi mõistmast tõendite nappuse tõttu. Välja saata aga ei taheta, sest Iraanis ähvardab vägistajat surmanuhtlus.

"Nagu selgus, läks see migrant islamist üle protestandiusku," jätkab Tšernov. "Pärast põgusat talitust kirikus väljastati kurjategijale tõend tema uue usutunnistuse kohta. See muutis paljugi."

Usuvahetustrikk võimaldab edukalt vastutustest pääseda, leiab RIA Novosti vestluskaaslane.

Teised migrandid kuritarvitavad eeskirjadega sätestatut teistmoodi: kasutavad kohalike elanike vastu nende endi poliitkorrektsust. See toob kaasa konflikte saksa ühiskonna konservatiivselt meelestatud osaga.

"Toon näite ühe mu õpetajannast sõbratari elust. Üks tema õpilasi sõitis kolivaheajal oma kodumaale Afganistani. Ja naasnult käitus ta tundides küllaltki väljakutsuvalt, kaldduvusega islamimeelsesse propagandasse," lausub teine, samuti AfD-s tegutsev RIA Novosti vestluskaaslane. "Õpetajanna tundis huvi, mispärast tütarlaps eitaha siis tagasi minna sinna, kus elavad tema hõimlased. Mille eest ta sai süüdistuse "natsismis" (ning Saksamaal pole see naljaasi) ja ähvarduse esitada kaebus kooli direktorile.

Koju tagasipöördumine

Mõned töötutest sisserändajatest piiravad tulutult tööbörsi, Saksamaal on neil äärmiselt raske tööd leida, kuna isegi lihttöö nõuab saksa keele oskust.

Üks vähestest pagulastest, kes on suutnud endale Saksamaa majanduses koha leida, on süürlane Abd al-Ashfar. Tema ametikoht on otseselt seotud sisserändajate tööhõive programmiga. Praegu esindab ta tööbörsil saksa IT-firmat, mis on loodud spetsiaalselt pagulaste jaoks. Pidevalt teiste ümberasujatega töötav sisserändaja räägiun nende keskel valitsevast ahastusest ja "eneseusu puudumisest".

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse >>

Sellel taustal viibivad need, kes koju tagasi pöörduvad. Üks neist, Mohammad Koki tunnistas RIA Novostile, et ta ei suutnudki end Euroopa Liidus omainimesena tunda. Ümberasujat solvas see, et Euroopas peeti teda teise sordi inimeseks, tal oli raske kohaneda. "Psühholoogiliselt oli raske elada, ja kliima on külm. Kõik see koos tekitas depressiooni, iga päev kulges nagu eelminegi ja kõike tuli teha korrakohaselt ühtemoodi, vastasel korral oleks järgnenud trahvid," meenutab Koki. Kui aktiivne sõjategevus Süürias ära lõppes, eelistas põgenik võtta üheotsapileti.

Eriti dramaatiline on Iraagi kodaniku Ashvak Haji Saksamaalt Iraaki tagasipöördumise lugu. Tema kuulub moslemiäärmuslaste poolt tagakiusatud esiidide kogukonda. Noor naine, kes oli ISIS-e terroristide käes vangis olnud, põrkas Saksamaa kaubamajas kokku ühe oma vangistaja Abu Humamiga, kes oli Saksamaale põgeniku sildi all. Uues "pelgupaigas" pettunult naases naine kodumaale. Tema lugu käis läbi kõigist lääne meediakanaleist.

Sakslaste raskused

Saksamaa kodanikele endile on kokkupuude paljutuhandelise sisserändajate vooga stressitekitav. Paljud sakslased on veendunud, et otsust lubada riiki üle miljoni Lähis-Ida ümberasuja ei oleks tohtinud vastu võtta, küsimata referendumil riigi kodanike arvamust. Pagulaste sissevool puudutas kõige vähemkindlustatud kodanikke, kes sisserändajates esialgu ohtu ei näinud.

"Soodsa hinnaga eluasemete üüriturgu tabas enneolematu kriis, kuna riik võttis julgesti vastu lausa kõik pakkumised, majutades sadu tuhandeid migrante üürikorteritesse. Ja nüüd ei saa lihtsad sakslased taskukohast eluaset üürida," ütles intervjuus RIA Novostile endine Bundestagi saadikukandidaat AfD-st Jevgeni Schmidt.

Tema sõnul avas migratsioon tee spetsiifilistele korruptsioonivormidele, kus võimude poolt tõstetud hinnaga osteti kokku kortermaju, et need riigi arvel pagulastele välja üürida.

Probleemid ilmnesid ka haridussüsteemis. Perekondade ühinemise seaduse kohaselt võivad sissesõitnud oma lapsed Saksamaale tuua. Pinged erinevate kultuuride esindajate vahel, kes teinekord sõna otseses mõttes omavahel ühist keelt ei leia, onkajastunud ka koolides. Sagenenud on lapsevanemate kaebused agressiivsete lähis-ida teismeliste peale.

Sisserände algusest kolme aasta möödudes sai selgeks, et see on jaganud Merkeli ajastu kaheks osaks. Riigikantsleri reitingud lähevad 2015. aasta lõpust peale kindlalt allapoole, aatekaaslased nõuavad ja saavutavad migratsioonipoliitika ümberkujundamist ning saksa rahvuslaste erakond AfG saavutab läbi aegade üha kõrgemaid reitinguid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

45
Tagid:
ühiskond, migrandid, EL, Lähis-Ida, Saksamaa