Türgi parlamendi väliskomisjoni esimees Volkan Bozkir

Türgi süüdistab Eestit terroristide varjamises

171
(Uuendatud 14:35 25.10.2018)
Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Volkan Bozkiri sõnul asuvad Eestis religioosse terroriorganisatsiooni liikmed, keda Tallinn keeldub välja andmast.

TALLINN, 24. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise koostöö probleemid terrorismivastase võitluse valdkonnas on kaasaegses maailmas äärmiselt aktuaalsed. 

S-400
© Sputnik / Grigoriy Sisoev

Selle taustal kõlas üsna ootamatult Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Volkan Bozkiri avaldus, mille kohaselt ei loovuta Eesti Türgile riigis redutavaid terroriste, vahendab ERR.

ERR-i teatel ütles Türgi parlamendisaadik et Fetullah Güleni keelatud usuliikumise FETÖ liikmed varjavad end Eestis. Samal ajal ei täpsustanud Bozkir, kui palju organisatsiooni liikmeid Eestis on. 

"Seepärast me küsime teie võimudelt, miks nad ei anna sõbralikule riigile terroriste välja, kui neile on edastatud kõik nõutavad materjalid," teatas Bozkir.

Ta märkis kahetsusega, et teisedki NATO ja EL riigid ei loovuta Türgile tagaotsitavaid kurjategijaid, erinevalt Balkani poolsaarest, Aafrikast ja Aasiast.

Eesti riigiprokuratuur väidab omakorda, et ei ole Türgilt väljaandmistaotlusi saanud.

Eestist reisivad Türki turistid, sealtpoolt siia aga põgenikud

Türgit ja Eestit ühendavad erinevad suhted nii turismi kui ka EL migratsiooniprogrammi raames. Sputnik Eesti kirjutas juba, et 2018. aastal oli Eesti valmis Türgilt 160 Süüria pagulast vastu võtma. 

Турецкий флаг
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Türklased peale ameeriklaste toetatud riigipöördekatse nurjumist.

2018. aasta märtsis külastas Türgit Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) asepresident, Eesti delegatsiooni juht, sotsiaaldemokraatliku partei liige Marianne Mikko, eesmärgiga koostada raport inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorrast riigis.

Türgi väljendas omakorda valmisolekut ehitada Eestisse kohalikele moslemitele mošee, kui siinsed võimud sellega nõustuvad. "Kui eestlased nõus on, ehitaksime meeleldi Tallinna või kuhugi mujale mošee. Paneksime sellele hea meelega õla alla," teatas Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu.

Ekstremistist kirjanik

Güleni liikumine või Hizmet (türgi keeles "teenistus") on Türgi päritolu kirjaniku Fetullah Güleni ideede ümber kujundatud türgi ühiskondlik liikumine. 

Фетхуллах Гюлен
© AP Photo / Chris Post
Ameeriklaste soosingu pälvinud ja riigipöördekatse õnnestumise korral riigipeaks saada lootnud, USA-s elav kirjanik Fetullah Gülen

Liikmete täpne arv ei ole liikmelisuse kui sellise puudumise tõttu teada, kuid erinevatest allikatest pärinevate hinnangute kohaselt on see vahemikus üks kuni kaheksa miljonit.

Fetullah Gülen ise elab praegu Ameerika Ühendriikides, kes keeldub teda loovutamast. Venemaal on Güleni raamatud "Sajandiga tekkinud kahtlused", "Kriteeriumid ehk tuled maanteel", "Prohvet Muhamed — inimkonna kroon" ja "Elu ja islami usk" kohtuotsuse põhjal föderaalsesse ekstremistlike materjalide nimekirja kantud.

Venemaa, Türgi ja Iraan arutasid Idlibi stabiliseerimist >>

Türgi ametivõimud süüdistasid Fetullah Güleni ja tema toetajaid 2016. aasta riigipöördekatse organiseerimises Türgis, nimetades radikaalsete gülenistide üllatavalt hästi rahastatud organisatsiooni "fetulahhistlikuks terroriorganisatsiooniks".

Islami koostööorganisatsioon kuulutas ülalmainitud organisatsiooni samuti terroristlikuks.

171
Tagid:
riigipöördekatse, terroristid, varjamine, väljaandmine, süüdistus, FETÖ, Hizmet, PACE, Fetullah Gülen, Volkan Bozkir, Recep Tayyip Erdogan, Eesti, USA, Türgi
Samal teemal
Türgis vallandati üle 18 600 avaliku sektori töötaja
Trump kahekordistab Türgi jaoks terase- ja alumiiniumitariifid
Noahoop selga ja boikott iPhone´ile: Erdoğan ja Trump jätkavad tülitsemist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde