Soome politsei

Jaht "vene trollidele"

56
(Uuendatud 14:04 22.10.2018)
Kõikvõimalikud venevasted "hääled" ja kremloloogid tähistavad "ajaloolist võitu": Euroopas hakkasid "venemeelsed trollid" saama reaalseid vanglakaristusi.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Jutt käib Helsingi kohtu karmist otsusest skandaalse soome veebilehe MV-Lehti peatoimetaja Ilja Janitškini ja opositsioonilise politoloogi, tuntud lasteõiguste ja Soomes elavate vene lapsevanemate õiguste kaitsja Johan Bäckmani suhtes. Tuntud Venemaa kritiseerija, maksupettuste eest Venemaal süüdi mõistetud William Browder nimetas seda juhtumit "tugevaks pretsedendiks".

​Congratulations to ⁦@JessikkaAro⁩ who resoundingly defeated pro Russian trolls in a Finnish criminal court. The main defendant sentenced to one year in prison for his harassment after she exposed the St Petersburg troll factory. A strong precedent https://t.co/0yMiG4uMeL

​Nüüd, mil selle hämmastava kohtuotsuse ümber nähtavasti kära tõuseb, hakkavad lääne analüütikud ja eksperdid meile rääkima, et need kodanikud on Soome süüdi mõistnud väidetavalt sugugi mitte nende poliitiliste vaadete pärast. Aga piisab pilguheidust lääne väljaannete pealkirjadele, mis kohtuotsusest teada annavad, et veenduda vastupidises. "Soomlane mõisteti süüdi ajakirjaniku-vastasevenemeelse vihakampaania eest", "Soomlane sai veebipõhise venemeelse vihakampaania eest vanglakaristuse", "Vangistus trollidele. Soomes mõisteti süüdi kremlimeelsete veebilehtede asutaja" – enam kui kõnekas.

"Venemeelne" "kremlimeelne" on nende artiklite põhjal otsustades põhilised süüdistused. Kusjuures kellelegi pole isegi tekitanud küsimusi enam kui imelik sõnaühend "venemeelne viha".

Itaalia Sputniku sõltumatu ajakirjanik Giulietto Chiesa
© Sputnik / Владимир Трефилов

Milles siis seisneb süüdimõistetute "venemeelsus"? Peamine süüdimõistetu on Soomes sündinud Ilja Janitškin (tema isa on pärit Venemaalt, ema on soomanna), veebilehe MV-Lehti asutaja, kes kritiseerib agaralt Soome võime immigrantlike ja natsimeelsete seisukohtade eest. Veebileht sai kuulsaks 2015. aasta kevadel, kui alustas omaenese juurdlust rühma Somaaliast pärit immigrantide poolt Tapanila jaamas sooritatud vägistamise asjus. Siis kerkis tema veebilehe külastatavus 800 000 inimeseni nädalas, mis on Soome kohta väga suur. Veebiväljaanne on olnud skandaalne, jahmatav, terav, paljud Soome poliitikud on süüdistanud seda migrantidevastase viha üleskütmises. Kuid veebileht on järjepidevalt populaarsust kogunud ja hakanud avalikku arvamust tugevalt mõjutama.

Уильям Феликс (Билл) Браудер.
© AFP 2019 / BERTRAND GUAY
Venemaa kritiseerija William Browder.

Kusjuures "kremlimeelseks" ei saa seda kuidagi nimetada. Nagu selgub veebilehe boikoti korraldaja Hanna Huumoneni sõnadest, põhjendatakse antud silti sellega, et veebileht (mõelge vaid) "ei kirjuta kunagi Venemaast midagi halba." Tõsiasi jälkuste puudumisest meie riigi kohta viib Sotsiaaldemokraatliku Partei aktivisti meelest "teatavatele mõtetele". Eks see olegi kogu "süü": kui sa kord juba Venemaast halvasti ei kirjuta, siis oledki kohe "kremlimeelne" ja nähtavasti Kremli poolt rahastatud.

Soome politsei korraldas lõpuks ise menetluse Janitškini veebilehe üle, kutsudes avalikult üles selle peale "koputama". Ning seejärel, kui toimetaja vahistati, pühendas märkimisväärse osa juurdlusest "vene jälje" otsingutele veebilehe rahastuses. Aga midagi niisugust ta ei leidnudki.

Ajendiks põhilistele süüdistustele Janitškini vastu oli soome ajakirjaniku Jessikka Aroga seotud skandaal. Ega ta ka ise polnud suu peale kukkunud, korraldades Soomes "vene trollide" kiusamiskampaania, millesse ta haaras mitte ainult Janitškini, vaid ka tuntud sõõme inimõiguslase Johan Bäckmani. Aro tegutsemismeetodid tekitavad pehmelt öeldes kahtlusi. Näiteks peab ta oma põhiliseks saavutuseks "trollide" paljastamisel videointervjuud… mingite teksapükstega, mida ta esitles kui "Peterburi vene trollivabriku töötajat". Tont teab kus ja kellega salvestatud videos esitatakse jubedas tõlkes mingi mehe juttu "hirmsale õõnestajale" sellest, et tema lepingu kohaselt on keelatud avalikustada tema töö üksikasju.

Selge et see intervjuu kutsus võrgustikus esile üksjagu naeruvääristamist. Eriti agarad olid need keda Aro ise on pidevalt silte kaela riputanud ja teeb seda edasi, kaasa arvatud MV-Lehti. Seal avaldati tema isikuandmed, misjärel ajakirjaniku enda kinnitusel olevat hakanud talle Venemaalt, Kasahstanist ja Ukrainast ähvardusi tulema. Samal ajal avaldas Janitškini veebileht juurdlusmaterjalid omal ajal Aro vastu seoses keelatud ainete ebaseadusliku hoidmise ja tarvitamise algatatud kohtuasjast. Lisaks sellele on teda korduvalt süüdistatud ilmselgete võltsuudiste levitamises.

Ühest küljest on kodaniku isikuandmete avalikustamine tõesti taunitav. Kuid teisest küljest on kummaline kuulda selle hukkamõistmist isikute poolt, kes tormiliselt tervitavad igasuguste isikuandmete avaldamist Venemaa kodanike kohta, keda läänes märgistatakse sildiga "GRU agent".

Tulemusena on Janitškinile kohtu otsusega mõistetud vanglakaristus 22 kuuks (isegi rohkem kui prokuratuur nõudis). Bäckman aga sai aasta tingimisi ja soliidse rahatrahvi – 100 000 eurot. Kusjuures Bäckmani kaasamine menetlusse Janitškini vastu on ühemõtteliselt poliitiline tegu.

Politoloog ja inimõiguslane ise lausus kommentaaris RIA Novostile nii: " Mind otsustati lisada tõestamaks, et Janitškin ja MV-Lehti olevat seotud Venemaaga, ehkki minul pole veebilehega mitte mingit pistmist. Uba on selles et juba 2016. aastal sai MV-Lehti iganädalaselt ligi miljonilise kasutajaskonnaga kõige menukamaks veebileheks, seetõttu alustasid NATO-meelsed väljaanded tema tagakiusamist."

Venemaal laste ja vene päritolu lapsevanemate õiguste kaitsjana tuntud Bäckman esitas meile väljavõtte süüdistuskokkuvõttest, kus talle pandi ülepea süüks "kohutav kuritegu": "Andis 2015. aasta märtsi lõpul Arole üle miniatuurse kipskoopia Eestis asuvast niinimetatud Pronkssõdurist. Mälestusmärk rajati Tallinnas nõukogude sõdurite auks ja on seotud vene okupatsioonirežiimiga Eestis. Mälestusmärgi teisaldamine põhjustas Tallinnas 2007. aastal ulatuslikud tänavarahutused. Arvestades selle mälestussamba sõjalist märgilisust, leiab kohus, et Aro tõlgendas niisugust kingitust ähvardusena. Sellele järeldusele ei avalda mõju tõik, et esmalt suhtus Aro sellesse naljatuse ja kerge huumoriga."

Seega siis tähendab on pisike kipsist nõukogude sõdur ähvardust. Aga pidevaid solvanguid Bäckmani enese aadressil selleks ei arvata. Omal ajal tõstis soome inimõiguslane kära avalike solvangute pärast etniliste venelaste pihta, mis kõlasid tuntud soome ajakirjaniku Tuomas Muroja huulilt. Ent nagu me näeme, venelasi solvata – see ei ole Soomes kuritegu, kuriteoks on olla "venemeelne".

Kusjuures tõenäoliselt muutub niisugune lähenemisviis Euroopale üldomaseks. Mida on väärt üksnes Taani justiitsministri algatus seaduse vastuvõtmise kohta, mille alusel hakatakse 12 aastaks vangi panema inimesi kes mõjutavad "avaliku arvamust, juhu kui nende vaated nii või teisiti kattuvad Kremli vaadetega".

Niisuguste otsuste ja seaduseelnõude siht on äärmiselt selge: hirmutada ajakirjanikke, eksperte, teadlasi. Omal ajal koges seda omal nahal Oslo ülikooli lektor Bjørn Nistad, kes usub, et jäi ametikohast ilma oma positiivsete kommentaaride tõttu Venemaa poliitika kohta. Nüüd püüavad norra teadlased tema sõnul sellest teiste kuuldes lihtsalt mitte rääkida – "võib töö kaotada".

Ni et ka tuntud soome kodanikuaktivist, kes on Soome NATO-sse astumise vastu sõna võtnud, rääkis meile Janitškini–Bäckmani kohtuasja kommenteerides, kuidas Aro ise on kiusamiskampaaniat teisitimõtlejate vastu eest vedanud: "See ajakirjanik tegi karjääri, sildistades "Kremli trollideks" tavalisi soomlasi, kaasa arvatud mind. Ma ütleksin, et Janitškin on tõepoolsest islamofoob kuid teisest küljest võttes on Jessikka Aro russofoobse propaganda levitaja."

Ent aktivist palus oma nime mitte nimetada. Kiusamis- ja hirmutamiskampaania tingimustes võib olla oma riikide sise- ja välispoliitikat kritiseerivatele inimestele aina kurvemate tagajärgedega. Justnimelt kunagi ju demokraatlikus Euroopas, kes kunagisel ajal kiitles oma sõnavabadusega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

56
Tagid:
kremlimeelsus, Johan Bäckman, vene troll, Jessika Aro, William Browder, Ilja Janitškin, venemeelne troll, Euroopa, Soome
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde