USA president Donald Trump abikaasa Melaniaga

Võimul püsimine: Trump survestab nii sõpru, kui vaenlasi

45
(Uuendatud 18:25 21.10.2018)
Hiina on ohtlikum kui Venemaa, ent Euroopa on vaenlane, kelle sarnast alles annab otsida. Donald Trump kogub valijaskonnalt plusspunkte ja pääseb ilmselt võimule ka teiseks ametiajaks.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Ameerika Ühendriikide president mängib teravuste loomisele. Seda niihästi suhetes süsteemsete konkurentidega kui ka vastastikustes suhetes võtmetähtsusega liitlastega. Ta teatas, et Hiina, kes tema arvates sekkus 2016. aastal riigipea valimistesse, kujutab endast USA valimisdemokraatiale palju tõsisemat ohtu ja probleemi kui Venemaa.

Trumpi tahetakse kukutada — rahaseikade voi Kavanaugh' kaasuse abil >>

Need ei ole juhuslikud sõnad. Trump kogub valijaskonnalt plusspunkte ja üks tema peamisi jooksvaid ülesandeid on tõestada oma vaadete ja tegude järjekindlust, et lõpuks ometi ära lõigata lõputud ja poliitilises mõttes igati ohtlikud süüdistused ettearvamatuses ja diletantluses. Pekingi suhtes on hoiak, erinevalt paljudest teistest välispoliitilistest liinidest, kindlaks määratud. Valimistesse, mis on igale ameeriklasele peaaegu usukultus, on nad sekkunud, järelikult karistust väärt. Vähemalt majanduslikku.

Aga väidetav sekkumine valimistesse on vaid "kattevari" globaalsete ülesannete lahendamiseks võtmekonkurendi nõrgestamise osas.

Ja siingi toimib see osa poliitilisest Washingtonist, mida võib Trumpiga seostada, samm-sammult edasi. Peking, tuleb öelda, vastab USA ebasõbralikele sammudele. Hiljuti jäeti ära järjekordne voor USA–Hiina dialoogist välispoliitika ja riigikaitse vallas. Eelnevalt saikatkestatud kahe riigi vahelise kaubanduskriisi arutelu. Nagu teada, kehtestas Hiina RV peegeldavad vastumeetmed tollitariifide tõstmisega ameerika kaupade impordile kümnete miljardite dollarite võrra.

Washington omakorda kehtestas Hiinale sanktsioonid Venemaa relvade ostmise eest ja teatas sõjalis-tehnilise toetuse jätkamisest Taiwanile, mida Hiina peab oma territooriumist. Ja veel võib meenutada süüdistusi ameeriklaste intellektuaalomandi varastamises ja USA-s eeldatavat Hiina RV sekkumist Kongressi vahevalimistesse, mis toimuvad tuleval kuul. Lõpuks lisab ameeriklaste sõjalaeva järjekordne Lõuna-Hiina merre sisenemine, milesse Pekingis suhtutakse vägagi valuliselt, sellele maalingule veelgi "paksu värvi".

Aga oleks tegu vaid Hiinaga, ent Donald Trump lendab vingelt peale ka Euroopale. Ta teatas, et Ameerika Ühendriikidel ei ole rohkem sääraseid liitlasi, kes käituks sedavõrd vaenulikult nagu Euroopa Liit. Et eurooplased kasutavad Ameerika Ühendriike küüniliselt oma eesmärkidel ära ja sellele on aeg lõpp teha. Sedasi on president lausunud: "Euroopa Liit loodi selleks, et meid kaubanduse valdkonnas ära kasutada, ja nimelt seda nad on teinudki."

Tegelikult ei ole see mõte sugugi uus. Trump on korduvalt kutsunud EL-i iseenese julgeolekusse rohkem panustama, aga mitte lahendama neid küsimusi "suure venna" arvel. Enam-vähem samal seisukohal on ta olnud ja on majandusküsimustes, mis on viinud Washingtoni poolt kõrgendatud tollitariifide kehtestamiseni terve rea Euroopa kaupade osas ja kõige tähtsamate liitlaste vahel kui mitte täismõõdulise kaubandussõja, siis vähemasti suurte probleemide tekkeni.

USA-s kasvab usk, et Tump valitakse ametisse tagasi >>

Nüüd püütakse neid tulekustutuskorras lahendada, kuid mehhanism on siiski käest lastud. Aga just avalikult vaenulikus poliitikas Trump Euroopat vahest esmakordselt süüdistaski. Kuigi ega ta varemgi oma väljendustes eriti tagasihoidlik ei olnud.

Tulemusena on nii Hiinas kui ka Euroopas, nagu öeldakse, Trumpile käega löödud ja loodetakse peatsele võimuvahetusele Washingtonis 2020. aastal. Selles vaimus, et tuleb uus president, kellega kõneleme südamlikult ja tasandame kõik "konarused" (mis pigem küll meenutavad mitmesuunalist süsteemikriisi). Aga see paistab olevat suur eksiarvamus.

Donald Trump ei kavatse kuhugi ära minna ja tal on alust eeldada võimuloleku pikenemist.

Sotsioloogia tunnistab: viimase poole aastaga on nende kodanike arv, kes on Trumpi võidus 2020. aasta valimistel veendunud, kasvanud 40 protsendilt 46 protsendini. See näitaja kasvab paralleelselt ametisoleva presidendi reitingu tõusuga. Ja – kõige olulisemana – majanduse dünaamilise arenguga. Kusjuures USA majanduse seisund, mis otseselt kajastub kodanike sotsiaalses enesetundes, ongi Donald Trumpi edasiste poliitiliste väljavaadee aluspõhjaks. Ja selle seisundiga on kõik praegu vägagi kenasti.

Trump häbistas end ÜRO kõnega
© Sputnik / President of the Ukraine Press-Service/Nikolay Lazarenko

Lisaks sellele võib Vabariiklik Partei eelseisvatel vahevalimistel saada prognooside kohaselt Senatis enamuse. Esindajatekoja osas seni veel selgust ei ole, kuid vabariiklastele jääb reaalne võimalus sealgi "aktsiate kontrollpakk" endale võtta. Ei maksa unustada ka veel üht Trumpi võitu: ülemkohtunikuks sai siiski tema inimene Brett Kavanaugh, vaatamata süüdistustele seksuaalses väärkohtlemises, mida ei õnnestunudki tõestada. Provokatsioon nurjus.

Ja sellest mehest sõltub nüüd paljuski, kas Trumpi tagandamine, juhul kui tema vastased seda korraldada üritavad, tunnistatakse seaduslikuks või mitte. Nähtavasti ei pruugi kahelda, milise otsuse Kavanaugh langetab. Ühesõnaga, väljavaated 2002. aastal Valgest Majast "koos kompsudega" mitte välja kolida on Donald Trumpil õige suured. Ning seega mängib ta ka edaspidi väliskontuuride teravdamisele, et kindlustada oma autoriteeri valijate silmis, kes tahavad näha oma riigi eesotsas "vinget ja konkreetset meest", kes pole seadnud esikohale gobalismi-ideid, vaid on seadnud nurgakiviks oma elanikkonna.

Aga niisugune mäng tähendab ruletti. Maailm tunneb näiteid, mil poliitiline hooletus ja ülemäärane enesekiitus on üle kasvanud suurteks muredeks mitte ainult ühe konkreetse riigi jaoks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

45
Tagid:
sõber, vaenlane, poliitika, reiting, valijad, majandus, valimised, EL, Donald Trump, Hiina, USA, Venemaa
Samal teemal
Brežnev, Trump ja Putin: kuidas Lääne ajakirjanikud Venemaad ja selle meediat näevad
Eestis suursaadiku kohalt lahkunud diplomaat: Trump kritiseerib liitlasi
Trump nimetas "kõige suurema vea" USA ajaloos
Trump hindas "Venemaa nõiajahi" mõju oma reitingule
Ekspert: Trump on Venemaa suhtes järjekindel, ehkki paistab vastuolulisena
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde