Ajakirjaniku Jamal Khashoggi portree

Maailma kurjuse turul leiti Venemaale asendus

114
(Uuendatud 00:34 22.10.2018)
Saudi-Araabia skandaali ja riigi aeglase muutumise tõttu "poliitiliselt mürgiseks kliendiks" on isegi kõige Saudi-lojaalsemad lobistid keeldunud nende heaks töötamast.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Saudi ajakirjaniku ja dissidendi Jamal Hashukji kadumise ja võimaliku mõrvaga seonduv skandaal on hoogustumas ning selle tagajärgedel on kõik võimalused muuta mitte ainult ülemaailmset naftaturgu, vaid ka geopoliitiliste jõudude tasakaalu. Ameerika Trumpi-meelse väljaande Breitbart ajakirjanik Joel Pollack on ideaalselt sõnastanud põhjused, miks muutus "Saudi küsimus" Ameerika Ühendriikide poliitilises päevakorras äkki nii teravaks: "Saudi Araabia ei ole kunagi olnud inimõiguste järgimise eeskujuks ja meedia huvi tekkis selle vastu ainult seetõttu, et valimisteni (USA Kongressi ja Senatisse – autori märkus.) on jäänud kolm nädalat — vajatakse uut Venemaad."

See on väga täpne hinnang, mis seletab täiuslikult kõikide Ameerika ja Euroopa poliitikute avaldusi, kes kuulutasid Riyadhi äkki peaaegu kogu maailma kurjuse keskuseks. Meie jaoks on see uudis, olenemata sellest, kas Saudi Araabia on lihtsalt maailma kurjuse "asendaja" või satub ta satub "Washingtoni oblastikomitee" tellitud halbade nimekirjas lihtsalt Venemaa kõrvale. Tuleb märkida, et Saudi Araabial on kõik võimalused saada "ülemaailmseks kurjuseks, mida tuleb kiiresti karistada". Kõige olulisem kriteerium: Riyadh üritab Trumpiga sõprust pidada ja Ameerika president ise rääkis, et sellise kliendiga nagu Saudi Araabia tuleks sõbralikes suhetes olla, mis ainult pahandas tema kriitikuid ja aktiviseeris nõudmisi sanktsioonide kehtestamiseks.

Saudi Arabia has never been an exemplar of human rights.

The media care because it's 3 weeks to Election Day and they need a new Russia. https://t.co/JG6AHoHyum

Teiseks, tavalise ameeriklasele (ja soovi korral ka eurooplasele) võib väga lihtsalt selgeks teha, millist kurja Saudi Araabia printsid neile isiklikult teinud on. Piisab vaid öelda, et just nemad tõstsid ("kokkuleppel Putiniga") tavalisele ameeriklasele ja eurooplasele bensiini ja kaudselt ka kõigi teiste kaupade hindu. Patriootiliselt meelestatud Ameerika valijatele võib meelde tuletada 11. septembri terrorirünnakuis osalenute kodakondsust ja süüdistada Trumpi terrorismi sponsoreerinud riigi toetamises. Ja et "komplekt oleks täielik", võib kasutada argumente Saudi Araabia vähemuste kujuteldavate või tõeliste õiguste rikkumistest, hoolimata sellest, et mistahes vähemuste peamine kaitsja Barack Obama eelistas kõike seda mitte tähele panna.

Lisaks eelmainitule viitab ühiskondliku raevu ja poliitilise surve koondumisele just Saudi Araabiale asjaolu, et Saudi Araabia on ilmselgelt Venemaast nõrgem ja paljude Ameerika poliitikute ja ekspertide sõnul võib temaga tülitseda peaaegu karistamatult, kartmata "raketiga vastu vahtimist saada". See on ohtlik illusioon, kuid Ameerika poliitikutele, meediatöötajatele ja ekspertide kogukonnale on teiste riikide, isegi kui neil on tuumarelvad, alahindamine tavaline, mis siis teistest rääkida.

Venemaa president ja Saudi Araabia prints
© Sputnik / Алексей Дружинин

Kuigi Trump kutsub Saude peaaegu avalikult üles deklareerima, et dissidendi tapmine oli "täideviija viga" või kellegi isiklik algatus ja soovitab enne järelduste tegemist uurimise tulemused ära oodata, nõuavad isegi Trumpi partei kongresmenid sanktsioonide kehtestamist. Lisaks tühistas USA rahandusminister Mnuchin visiidi Saudi Araabiasse, et mitte skandaali tekitada. Mõnes mõttes oleme me tunnistajaks eksperimendile, mis vastab küsimusele: "Kas 110 miljardi dollari suurune ühekordne andam kaitseb USA sanktsioonide eest?" Summa 110 miljardit on 2017. aastal Trumpi ja Saudi valitsuse vahel sõlmitud Ameerika relvade tarnelepingu maksumus ja sellele lepingule viitab Ameerika president alati kui argumendile Riyadhiga suhete halvenemise lubamatusest.

Skandaal, mis ümbritseb Jamal Hashukji kadumist ja võimalikku mõrvamist, toimus just õigel ajal, arvestades USA senaatorite ja kongresmenide rühma katseid vastu võtta nn NOPECi seadust, mis annaks USA võimudele õiguse kaevata teisi riike Ameerika Ühendriikide kohtutesse naftakartellide loomise eest, välja kirjutama kartellitrahve ja seejärel konfiskeerida (karistuseks) nende riikide vara, milleni ookeanitagused kohtutäiturid ulatuda võivad.

Saudi-Araabia skandaali ja riigi aeglase muutumise tõttu "poliitiliselt mürgiseks kliendiks" on isegi kõige Saudi-lojaalsemad lobistid keeldunud nende heaks töötamast. Näiteks mõjukas lobitöö ettevõte Gibson Dunn, kus töötab Ameerika Ühendriikide endine peaadvokaat Ted Olson (kohtutes Ameerika Ühendriikide valitsust esindanud advokaat) lükkas tagasi mitme miljoni suuruse lobitöölepingu eelnimetatud seaduse blokeerimiseks ja mõned Ameerika meediaväljaanded juba kirjutavad, et NOPECi seaduse läbimineku võimalused on dramaatiliselt kasvanud.

Saudi Araabia kaamelid armastavad Eesti otra, illustratiivne foto
© Sputnik / Юрий Сомов

Kui Saudi-Ameerika konflikti kõige radikaalsem stsenaarium rakendub, siis ootavad meid ees väga huvitavad sündmused. Sanktsioonide kehtestamise ja NOPEC seaduse vastuvõtmise korral satuvad kõik OPEC+Venemaa tehingu osalised USA sanktsioonide alla ja USA võimud (isegi kui Trump seda ei soovi) hakkavad jahtima Saudi Araabia, Venemaa ja Iraani rahalisi ja mitterahalisi varasid. Selles valguses on Venemaa meetmed USA võlakirjadest vabanemiseks ja Venemaa kullavarude radikaalseks suurendamiseks olnud vägagi kaugeleulatuvad. Reaktsioon naftaturul toob tõenäoliselt kaasa järsu hinnatõusu. Ainuüksi Iraani vastu suunatud sanktsioonide tõttu on naftahinnad viimastel kuudel oluliselt tõusnud ja kui juba Saudi Araabia ja tõenäoliselt ka Venemaa sanktsioonide alla satuvad (NOPEC tähendab tegelikult sanktsioone), võib turge tabada tõeline hinnašokk, eriti kuna Araabia pool on kvaasimeedia kaudu juba ähvardanud reageerida sanktsioonidele naftahinna tõstmisega kuni $200 barreli eest.

Kui Saudide varad Ühendriikides arestitakse (sõltumata ettekäändest), peab Riyadh otsima teisi nafta eest tasumise vorme. Olenemata sellest, milline euro, jüaani, kulla või teiste valuutade kombinatsioon valitakse, saabub naftadollari süsteemi lõpp koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega Ameerika ja kogu maailma majandusele. On vägagi tõenäoline, et Trumpi nõustajad üritavad nüüd kõike ülalnimetatut seletada senaatoritele ja kongresmenidele, kes tahavad oma jõudu näidata ja maha murda ühekorraga nii Trumpi, Saudi Araabia, kui ka Venemaa. Kui Ameerika parlamendiliikmed valivad vastasseisu teravama versiooni, siis on see veel üks näide selle kohta, kuidas poliitilise eliidi uhkus ja rumalus teeb kunagi nii suurele impeeriumile otsa peale.

Taust: Saudi Araabia tunnistas 19. oktoobril pärast enam kui nädal kestnud eitamist, et ajakirjanik Jamal Khashoggi suri riigi Istanbuli konsulaadis, selgitades, et tegu oli kaklusega, mis lõppes surmaga. USA president Donald Trump pidas seda versiooni usutavaks, edastas ERR.

Saudi Araabia võimud teatasid, et on vallandanud juhtumiga seoses kaks kõrget ametiisikut ning uurimise all ja arreteeritud on 18 Saudi kodanikku.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

114
Tagid:
nafta, Jamal Khashog, ajakirjanik, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde