USA presidendi julgeolekunõuniku John Bolton sõjalennubaasil Andrews

"Pistriku" lend

60
(Uuendatud 19:07 19.10.2018)
Laupäeval, 20. oktoobril algab USA presidendi julgeolekunõuniku John Boltoni ringreis Lõuna-Kaukaasias. Valge Maja peamine "pistrik" ei varja, et ta sõidab sinnakanti USA riiklikke huve edendama.

TALLINN, 19. oktoober — Sputnik. Kõigepealt aga käib John Bolton ära Moskvas, et arutada olukorda Süürias ja Iraanis. Eraldi punktina on märgitud ettevalmistus Vladimir Putini ja Donald Trumpi järjekordseks kohtumiseks, edastab RIA Novosti.

Transiitreisiga läbi Moskva

Moskvasse saabub John Вolton laupäeval, kuid ametlik visiidiosa algab esmaspäeval, 22. oktoobril. Lõplik päevakord on veel kindlaks määramata, nagu ka loetelu Venemaa riigiametnikest, kellega kõrge külaline kohtub.

Moskva kavatseb tõstatada küsimuse kahe aasta eest blokeeritud vene riigivarast USA-s. "Teema pole päevakorrast kuhugi kadunud, igal kontakteerumisel USA kolleegidega puudutame me erinevatel tasanditel seda teemat," selgitas Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.

Bolton omakorda kavatseb arutada olukorda Süürias ja Iraani osaluse ebasoovitatavust olukorra konfliktijärgsel lahendamisel. Tema Moskva-visiidi eel sai teatavaks, et ameeriklased töötavad välja uut strateegiat Süüria sõjas, mis on suunatud Iraani sõdurite riigist väljasurumisele, millega aga Moskva nõus ei ole.

Iraani küsimustering huvitab Washingtoni ka seoses uute novembris jõustuvate sanktsioonidega Teherani vastu. Nii Moskva kui Euroopa Liit on sääraste meetmete vastu, kuid USA võimud ei jäta katseid veenda maailma üldsust oma sammude õigsuses.

Veel üheks teemaks, mida Bolton puudutab läbirääkimistel, on ettevalmistused Venemaa ja USA presidentide järgmiseks kohtumiseks. Millal ja kus see võib aset leida, on senini teadmata. Pole välistatud, et see toimub taas Helsingis.

Kohtumispaika tohib muuta: neli võimalust Putinile ja Trumpile Helsingis>>

Habras tasakaal

Seejärel siirdub USA "pistrik" Aserbaidžaani. Seal oodatakse teda kolmapäeval, 24. oktoobril. Lisaks piirkondliku julgeoleku küsimustele arutab ta läbirääkimistel Aserbaidžaani võimudega energiatarneid USA liitlastele. Põhiliselt käib jutt Euroopast, kus Aserbaidžaani gaasi käsitletakse alternatiivina Venemaa omale.

Washington toetab lõunapoolse gaasikoridori rajamist tarneteks Aserbaidžaani gaasimaardlast Şahdəniz 2. Seejuures ei pea ameeriklased Kaukaasia energiaressursse konkurentideks oma vedelgaasile. Küll aga peavad nad selleks Venemaa gaasijuhet Nord Stream 2.

Toetust Aserbaidžaani energiaprojektidele selgitab Kaukaasia-küsimuste ekspert Nurlan Gasõmov sellegagi, et nende põhilisteks investoriteks on lääne ettevõtted. " British Petroleum on üks peamisi aktsiate haldajaid ja ha gaasimaardla Şahdəniz investoreid. Bakuus tegutseb ka nafta- ja gaasikompanii Shell," ütleb ekspert, märkides, et ameeriklased on vägagi huvitatud nende projektide turvalisusest ja oma investeeringute alleshoidmisest.

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis>>

Washingtonis tekitab murelikkust Armeenia sisepoliitiliste sündmuste taustal võimalik olukorra teravnemine Mägi-Karabahhias ning Bolton arutab seda Jerevanis.

Gruusias algas rahvusvaheline õppus Agile Spirit, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Имедашвили, STF

"Pärast võimuvahetust Armeenias jäi Karabahhi küsimuse lahendus õhku rippuma. Enne seda peeti läbirääkimisi, oli mingisuguseid lepituslikke arenguid ja osapooled püüdsid neid järgida. Nikolai Pašinjani võimuletulekusse suhtuti välisriikide, sealhulgas USA ja Venemaa rahuvalvajate poolt kui vältimatusse vajaduse asuda uuesti arendama läbirääkimismenetlust Karabahhi küsimuses. Nüüd, mil Armeenia poliitikud on hõivatud valimiskampaaniaga, on radikaalsed meeleolud tugevnemas. Ameeriklased ei välista, et see võib viia konflikti teravnemiseni. Kuid sõda Kaukaasias ei ole kellelegi tarvis. Esimesena satuvad löögi alla torujuhtmed," arutleb Gasõmov.

Putini kohtumine Pašinjaniga: Moskva jääb Jerevani juhtivpartneriks>>

Et habrast tasakaalu säilitada, otsib Washington toetust Moskvalt, keda piirkonnas peetakse endiselt peamiseks vahekohtunikuks ja rahuvalvajaks. "Venemaa on OSCE Karabahhi küsimuse lahendamisega tegeleva Minski töörühma kaaseesistujaks. Bakuu ja Jerevan vaatavad ikkagi Moskva poole ja tunnistavad tema rolli selle piirkonna stabiilsuse alalhoidmisel. Läänes saadakse sellest aru, seetõttu siirdub Bolton kõigepealt Venemaa pealinna nõu pidama," sõnab Gasõmov kokkuvõtteks.

Taga-Kaukaasia geograafiline roll

Kõnelustel Aserbaidžaani, Armeenia ja Gruusia võimudega tõstatab ameeriklasest nõunik sellesama teema, mille Venemaagi – olukorra Lähis-Idas. Ta tahab anda hinnangu Kaukaasia "geograafilise rolli" tähtsusele Iraani, Venemaa ja Türgi jaoks.

Vaatamata Lõuna-Kaukaasia riikide stabiilsetele suhetele Teheraniga ei välista RIA Novosti usutletud eksperdid, et Bolton üritab siiski kutsuda neid Iraani-vastaste sanktsioonidega kaasa tulema. "Nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia süvendavad vastastikust koostööd Teheraniga seda esmajoones majanduse vallas. Bakuu investeerib koguni Iraani taristusse. Kõne all on esmajoones lõik rahvusvahelisest transpordikoridorist Põhi – Lõuna. Kuid Washington püüab maksimaalsel määral isoleerida Iraani majandusprojektidest Kaukaasia riikidega ning nende kaudu ka projektidest Venemaaga," oletab Venemaa Teaduste Akadeemia majandusinstituudi vanemteadur Andrei Devjatkov.

USA-s elav politoloog Rafael Sattarov on veendunud, et veel üheks küsimuseks, mida Bolton Kaukaasias puudutab, on süvenev kriis Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhetes.

"USA ei välista postsovetlikest riikidest Venemaa-vastase "turvavööndi loomist", nagu see oli 1990. aastatel, mil nad moodustasid GUUAM-i. Kuid nüüd on olukord energeetikas majanduses ja poliitikas selles piirkonnas teistsugune ja SRÜ riigid ei saa lubada endale valimist Washingtoni ja Moskva vahel. Nad on huvitatud koostööst mõlema poolega," arvab Sattarov.

Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte>>

Gruusias mida mainitakse Boltoni Taga-Kaukaasia visiidi marsruudil viimasena, on päevakord ikka seesama – julgeolek, energeetika ja majandus. Tbilisis plaanib Trumpi nõunik arutada läbi ja valmistada allakirjutamiseks ette vabakaubanduse kokkulepe Gruusia ja USA vahel. Boltoni tähelepanuta ei jää riigis algav presidendivalimiste kampaania.

"Gruusia on USA ja NATO võtmetähtsusega strateegiline partner selles piirkonnas ja Bolton ei saa jätta avaldamata üleüldist toetust Tbilisile sellistes küsimustes nagu territoriaalsed konfliktid ja lõimumine NATO-sse. Pole välistatud, et juttu tuleb ka Lugari-nimelise biolabori toimimisest Gruusias," usub Devjatkov.

60
Tagid:
Valge Maja, pistrik, John Bolton, Taga-Karpaatia, USA