USA presidendi julgeolekunõuniku John Bolton sõjalennubaasil Andrews

"Pistriku" lend

65
(Uuendatud 19:07 19.10.2018)
Laupäeval, 20. oktoobril algab USA presidendi julgeolekunõuniku John Boltoni ringreis Lõuna-Kaukaasias. Valge Maja peamine "pistrik" ei varja, et ta sõidab sinnakanti USA riiklikke huve edendama.

TALLINN, 19. oktoober — Sputnik. Kõigepealt aga käib John Bolton ära Moskvas, et arutada olukorda Süürias ja Iraanis. Eraldi punktina on märgitud ettevalmistus Vladimir Putini ja Donald Trumpi järjekordseks kohtumiseks, edastab RIA Novosti.

Transiitreisiga läbi Moskva

Moskvasse saabub John Вolton laupäeval, kuid ametlik visiidiosa algab esmaspäeval, 22. oktoobril. Lõplik päevakord on veel kindlaks määramata, nagu ka loetelu Venemaa riigiametnikest, kellega kõrge külaline kohtub.

Moskva kavatseb tõstatada küsimuse kahe aasta eest blokeeritud vene riigivarast USA-s. "Teema pole päevakorrast kuhugi kadunud, igal kontakteerumisel USA kolleegidega puudutame me erinevatel tasanditel seda teemat," selgitas Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.

Bolton omakorda kavatseb arutada olukorda Süürias ja Iraani osaluse ebasoovitatavust olukorra konfliktijärgsel lahendamisel. Tema Moskva-visiidi eel sai teatavaks, et ameeriklased töötavad välja uut strateegiat Süüria sõjas, mis on suunatud Iraani sõdurite riigist väljasurumisele, millega aga Moskva nõus ei ole.

Iraani küsimustering huvitab Washingtoni ka seoses uute novembris jõustuvate sanktsioonidega Teherani vastu. Nii Moskva kui Euroopa Liit on sääraste meetmete vastu, kuid USA võimud ei jäta katseid veenda maailma üldsust oma sammude õigsuses.

Veel üheks teemaks, mida Bolton puudutab läbirääkimistel, on ettevalmistused Venemaa ja USA presidentide järgmiseks kohtumiseks. Millal ja kus see võib aset leida, on senini teadmata. Pole välistatud, et see toimub taas Helsingis.

Kohtumispaika tohib muuta: neli võimalust Putinile ja Trumpile Helsingis>>

Habras tasakaal

Seejärel siirdub USA "pistrik" Aserbaidžaani. Seal oodatakse teda kolmapäeval, 24. oktoobril. Lisaks piirkondliku julgeoleku küsimustele arutab ta läbirääkimistel Aserbaidžaani võimudega energiatarneid USA liitlastele. Põhiliselt käib jutt Euroopast, kus Aserbaidžaani gaasi käsitletakse alternatiivina Venemaa omale.

Washington toetab lõunapoolse gaasikoridori rajamist tarneteks Aserbaidžaani gaasimaardlast Şahdəniz 2. Seejuures ei pea ameeriklased Kaukaasia energiaressursse konkurentideks oma vedelgaasile. Küll aga peavad nad selleks Venemaa gaasijuhet Nord Stream 2.

Toetust Aserbaidžaani energiaprojektidele selgitab Kaukaasia-küsimuste ekspert Nurlan Gasõmov sellegagi, et nende põhilisteks investoriteks on lääne ettevõtted. " British Petroleum on üks peamisi aktsiate haldajaid ja ha gaasimaardla Şahdəniz investoreid. Bakuus tegutseb ka nafta- ja gaasikompanii Shell," ütleb ekspert, märkides, et ameeriklased on vägagi huvitatud nende projektide turvalisusest ja oma investeeringute alleshoidmisest.

Eesti ootab Putini ja Trumpi kohtumist pingeseisundis>>

Washingtonis tekitab murelikkust Armeenia sisepoliitiliste sündmuste taustal võimalik olukorra teravnemine Mägi-Karabahhias ning Bolton arutab seda Jerevanis.

Gruusias algas rahvusvaheline õppus Agile Spirit, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Имедашвили, STF

"Pärast võimuvahetust Armeenias jäi Karabahhi küsimuse lahendus õhku rippuma. Enne seda peeti läbirääkimisi, oli mingisuguseid lepituslikke arenguid ja osapooled püüdsid neid järgida. Nikolai Pašinjani võimuletulekusse suhtuti välisriikide, sealhulgas USA ja Venemaa rahuvalvajate poolt kui vältimatusse vajaduse asuda uuesti arendama läbirääkimismenetlust Karabahhi küsimuses. Nüüd, mil Armeenia poliitikud on hõivatud valimiskampaaniaga, on radikaalsed meeleolud tugevnemas. Ameeriklased ei välista, et see võib viia konflikti teravnemiseni. Kuid sõda Kaukaasias ei ole kellelegi tarvis. Esimesena satuvad löögi alla torujuhtmed," arutleb Gasõmov.

Putini kohtumine Pašinjaniga: Moskva jääb Jerevani juhtivpartneriks>>

Et habrast tasakaalu säilitada, otsib Washington toetust Moskvalt, keda piirkonnas peetakse endiselt peamiseks vahekohtunikuks ja rahuvalvajaks. "Venemaa on OSCE Karabahhi küsimuse lahendamisega tegeleva Minski töörühma kaaseesistujaks. Bakuu ja Jerevan vaatavad ikkagi Moskva poole ja tunnistavad tema rolli selle piirkonna stabiilsuse alalhoidmisel. Läänes saadakse sellest aru, seetõttu siirdub Bolton kõigepealt Venemaa pealinna nõu pidama," sõnab Gasõmov kokkuvõtteks.

Taga-Kaukaasia geograafiline roll

Kõnelustel Aserbaidžaani, Armeenia ja Gruusia võimudega tõstatab ameeriklasest nõunik sellesama teema, mille Venemaagi – olukorra Lähis-Idas. Ta tahab anda hinnangu Kaukaasia "geograafilise rolli" tähtsusele Iraani, Venemaa ja Türgi jaoks.

Vaatamata Lõuna-Kaukaasia riikide stabiilsetele suhetele Teheraniga ei välista RIA Novosti usutletud eksperdid, et Bolton üritab siiski kutsuda neid Iraani-vastaste sanktsioonidega kaasa tulema. "Nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia süvendavad vastastikust koostööd Teheraniga seda esmajoones majanduse vallas. Bakuu investeerib koguni Iraani taristusse. Kõne all on esmajoones lõik rahvusvahelisest transpordikoridorist Põhi – Lõuna. Kuid Washington püüab maksimaalsel määral isoleerida Iraani majandusprojektidest Kaukaasia riikidega ning nende kaudu ka projektidest Venemaaga," oletab Venemaa Teaduste Akadeemia majandusinstituudi vanemteadur Andrei Devjatkov.

USA-s elav politoloog Rafael Sattarov on veendunud, et veel üheks küsimuseks, mida Bolton Kaukaasias puudutab, on süvenev kriis Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhetes.

"USA ei välista postsovetlikest riikidest Venemaa-vastase "turvavööndi loomist", nagu see oli 1990. aastatel, mil nad moodustasid GUUAM-i. Kuid nüüd on olukord energeetikas majanduses ja poliitikas selles piirkonnas teistsugune ja SRÜ riigid ei saa lubada endale valimist Washingtoni ja Moskva vahel. Nad on huvitatud koostööst mõlema poolega," arvab Sattarov.

Pentagon vajab vägede itta paigutamiseks uusi Euroopa kaarte>>

Gruusias mida mainitakse Boltoni Taga-Kaukaasia visiidi marsruudil viimasena, on päevakord ikka seesama – julgeolek, energeetika ja majandus. Tbilisis plaanib Trumpi nõunik arutada läbi ja valmistada allakirjutamiseks ette vabakaubanduse kokkulepe Gruusia ja USA vahel. Boltoni tähelepanuta ei jää riigis algav presidendivalimiste kampaania.

"Gruusia on USA ja NATO võtmetähtsusega strateegiline partner selles piirkonnas ja Bolton ei saa jätta avaldamata üleüldist toetust Tbilisile sellistes küsimustes nagu territoriaalsed konfliktid ja lõimumine NATO-sse. Pole välistatud, et juttu tuleb ka Lugari-nimelise biolabori toimimisest Gruusias," usub Devjatkov.

65
Tagid:
Valge Maja, pistrik, John Bolton, Taga-Karpaatia, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde