Briti kaitseminister Gavin Williamson

Briti kaitseministeerium ennustas Venemaale maailmavalitsemist

94
(Uuendatud 23:25 17.10.2018)
Tulevikku vaadanud Briti sõjaväeanalüütikuid peaks kuninganna nende julguse eest autasustama, sest selleks, et niimoodi asju nende õigete nimedega välja öelda peab tõesti pisut kangelane olema. Tegelikult kirjutasid nad alla omaenda ülemuste andetusele.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik 

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi analüütikuid tabas "vaimusähvatus". Polegi tähtis, et alles nende ettekande kuuendas versioonis väljakutsetest ja ohtudest. Pole ka tähtis, et nad pidid kuuenda meele sisse lülitama seal, kus tavalistele inimestele oleks piisanud silmade avamisest ja lihtsalt aknast väljavaatamisest.

Peamise, mis "näha on", kirjutasid nad valitsusele: "Näeme järgmise kümne aasta jooksul Venemaa mõju laienemist rahvusvahelisel areenil".

Selle kohta, kuidas seda vältida on öeldud "ei paista". Olgu sanktsioonid või uued või täiendavad sanktsioonid, olgu Skripal varitsuses, või NATO kaevikuis ja küberüksused diivanil, ikkagi prognoosivad nad Venemaa kohaloleku tugevnemist Arktikas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Nad lubavad Moskva suhete arenemist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, mis moodustavad juba praegu 60% Vene sõjatööstuskompleksi müügiturust. 

Inglise parun kohkus Euroopa venestamisest >>

On oodata kaubanduse ja riigikaitse alaste suhete tugevdamist Hiinaga ning lähenemist Indiale ja Pakistanile. Nad ei kahtle, et Venemaa ei muuda oma poliitikat Euraasias ja nad on veendunud, et ta ei muutu ja säilitab olemasoleva riikliku juhtimise mudeli. Kuid selleks, et niikaugele jõuda, pole vaja olla Briti analüütik. Ja ka nende kohta ei saa öelda, et nad seda analüüsiksid. Nende "ennustused" kõlavad toostina, kus nad tunnustavad edusamme ja soovivad saavutatul mitte peatuma jääda.

Kohe ei saa arugi, et see on riigi sõjaline juhtkond, kes peab ennast kõige tõenäolisemaks meie (Venemaa) vastaseks, kuid see ettekanne peab täiendama juba kolme aasta eest välja töötatud riigikaitse strateegiat. Selgub, et polegi midagi täiendada, kui, siis ainult nimetada Venemaad mitte lihtsalt "ohuks", vaid üsna edukaks, mida ei huvita üldse, kuidas London teda nimetatab.

Inimestele, kes on sel viisil tuleviku avanud, peaks Briti kroon nüüd nende õlapaeltest ja tärnidest olenemata, määrama Tõenäosuse kapteniteks ja neid julguse eest autasustama. Sest selleks, et selliseid asju nende õigete nimedega nimetada, peab olema veidi kangelane.

Põhimõtteliselt kirjutasid nad alla oma ülemate võimetusele ja suutmatusele.

Nende Gavin Williamson ei suuda magamagi jääda, enne kui ta Kremlile taeva sajatusi pole saatnud. Aga tuleb välja, et kasu pole sellest põrmugi. Enne läheb Gavin ise annaalidesse, kui Venemaa aru saab, kes ta selline üldse on. Ühendkuningriik peaks tema soovitust siiski kuulda võtma, kuigi see läks rumalusest valele aadressile. Kui ta tõesti tahab riske minimiseerida ja sõjaline ettekanne selleks justkui ongi, siis peaks ta "kõrvale astuma ja moka maas hoidma".

Suurbritannia valmistub heitluseks Venemaaga, asendades laevad droonidega >>

Analüütikutel aga, et mitte oma prohvetlikku annet tühikäigul kulutada, oleks mõistlik totalisaatoril mängida, teha pannus Venemaale ja saada oma intuitsioonist vähemalt mingitki tulu, sest kuningriigile sealt midagi head ei paista. Kuid ka mitte midagi halba. Seda aga tingimusel, et ta hakkab tegelema iseendaga ega topi oma pikka briti nina sinna, kus selle pihta nipsu võidakse anda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

94
Tagid:
analüütika, poliitika, kaitseministeerium, Gavin Williamson, Ühendkuningriik, Suurbritannia, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde