Inglise parun kohkus Euroopa venestamisest, illustreeriv foto

Inglise parun kohkus Euroopa venestamisest

77
(Uuendatud 22:04 15.10.2018)
Euroopa hukkub otse silme all ja Lääs ei saa sinna midagi parata. Igatahes niiviisi arvab tuntud poliitik, endine Suurbritannia välisminister William Hague. Seejuures on Euroopa kokkuvarisemine tema meelest põhjustatud "venestamisest".

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Tema möödunud nädalal TheDaily Telegraphis ilmunud artikkel kannabki pealkirja "Me pole suutelised Euroopa kurikavalat tasapisi venestamist peatama".

Hague juhtis välisministeeriumit 2010. kuni 2014. aastani ja jäi sellel ametikohal meelde vaat et avaliku valetamisega Suurbritannia parlamendis, kui kutsus üles alustama sõjalist maismaaoperatsioni Süürias. 2013. aastal kinnitas ta, et al-Assadi vastu võitleb ainult "mõõdukas opositsioon", aga mitte islamiäärmuslased. Tõsi küll, ta ei suutnudki nimetada ühtegi tolle nn opositsiooni "demokraatlikku" esindajat.

National Interest rääkis USA läbikukkumisest Süürias >>

Seejärel sattus Hague põlu alla, sai Richmondi paruni tiitli ja tegeleb viimastel aastatel kasuliku tööga – Aafrika elevantide päästmisega.

Ja nüüd järsku hakkas auväärne läbipõrunu muret tundma "Euroopa venestamise" küsimuse üle. Ei, "venestamise" all ei mõtle ta vene keele levikut. Tegemist on ikka tollesama vana hea Venemaa Sekkumisega: "Putini režiim on täis otsustavust saboteerida riigipiire ja külvata ebastabiilsust."

Putin tegi nalja Venemaa Geograafia Seltsi üritusel, et Venemaa piir ei lõpegi kusagil
© Sputnik / Михаил Климентьев

Tõendina toob ta esile Hollandi luureteenistuse prohmaka, kes edutult üritas "spioneerimisel" kinni nabida meie küberspetsialiste, kes olid saabunud ehitama Venemaa saatkonna arvutivõrku Hollandis. Õigupoolest ei maini Hague küll hollandlaste läbikukumist, vaid kirjutab skandaalist kui tõestatud faktist Venemaa õõnestustegevuse osas. Teda pole häirinud asjaolu, et Holland isegi ei kavatsenud "spioonide" vastu kriminaalasja algatada, kuna ei tuvastanud nende tegevuses kuriteo koosseisu. Parunitel ei kõlba laskuda sääraste pisiasjadeni.

Tõendite hulka "Euroopa venestamisest" lülitab ta eduka operatsiooni, mille Venemaa olevat läbi viinud rahvahääletusel Makedoonias "riigi valimisaktiivsuse kahandamiseks".

Veel üheks näiteks peab Hague "venemeelse erakonna võitu" Lätis. Kuigi "venemeelseks" seda erakonda nimetada ei saa ja tema "võit"osutub lüüasaamiseks, arvestades, et eelmiste valimistega võrreldes on ta hääli kaotanud. Aga endine välisminister seda ilmselgelt ei tea, temale on peaasi korrata highly likely ("suure tõenäosusega") väiteid.

"Teist võimalust ei tule": Makedooniat hirmutatakse Moskvaga >>

Ent kõige põhilisemaks "venestamise" tõendiks on hüpoteetiline maadevahetus Serbia ja Kosovo vahel. Ning siin lööb Hague lihtsalt niisama häirekella, arvates, et niiviisi valmistab Venemaa Euroopa külje all ette tõelist pommi ja pärast edukat tehingut serblaste ja kosovolaste vahel alustab kõikjal piiride "korrigeerimist".

Kust ta selle väite võtnud on, jääb teadmata. Kui juba keegi ongi Serbia ja Kosovo vahelisele maadevahetusele toetust avaldanud, siis on selleks Euroopa Liidu esindajad. Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini on koguni juba hoolitsenud sellekohase Nobeli rahupreemia eest.

Venemaa aga on Maria Zahharova suu läbi selgesti vastanud: "See on küsimus Serbiale ja serblastele, aga mitte Venemaale." Ning teatud vene poliitikud on seda mõtet koguni kritiseerinud, lugedes seda kokkulepluseks Moskva poolt tunnustamata Kosovoga.

Kusjuures Hague, kõneldes tänapäevases Euroopas "ennekuulmatust" maadevahetusest, on seeläbi taas näidanud oma ebakompetentsust. Riikidevaheliste piiride korrigeerimise juhtumeid on sel mandril piisavalt palju. Viimane niisugune vahetus toimus 2016. aastal Holandi ja Belgia vahel. Hague oli tol ajal juba hõivatud Aafrika elevantidega ja laskis kõnealuse uudise kõrvust mööda.

…Mis sellest järeldub? Aga vaat´ mis. See mees juhtis mitu aastat tuumariigi välispoliitikat. Mis tähendab, et praegune hobutsirkus, mida me tunneme Suurbritannia juhtkonnana, on mingil moel juba tavapära.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

77
Tagid:
venestamine, poliitika, sekkumine, russofoobia, EL, William Hague, Suurbritannia, Euroopa, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde