Eesti Keskerakonna XVII kongress toimub käesoleva aasta 13. oktoobril Pärnu Spordihallis

Keskerakonna kongress: valimised ilma valikuta

74
(Uuendatud 19:47 13.10.2018)
Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas kongressi kõnes, et valijad hindavad erakonna tööd valitsuses ning tugeva erakonnaga soovitakse liituda. Erakonda astumisest andis teada ka Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

TALLINN, 13. oktoober — Sputnik. Tänasel, 13. oktoobril toimuval Pärnus Keskerakonna kongressil üle pika aja kandideerib esimehe kohale vaid üks erakonna liige, seekord praegune esimees Jüri Ratas.

Esmakordselt kongressi ees erakonna esimehe ja peaministrina seisnud Ratas alustas oma kõnet õnnitlusega erakonna kahekümne seitsmenda sünnipäeva puhul ning tõi välja, et viimased kaks aastat on erakonnale toonud erakonna esimehe vahetuse, üle kümne aasta taas valitsusse tõusmise ja võimaluse seista oluliste reformide eest, teatas Keskerakonna pressiteenistus.

"Riigi valitsemise kõrval oleme panustanud palju Keskerakonna tugevdamisse ning aastate jooksul kuhjunud murede lahendamisse," peatus esimees ka büroo müügi tagamaadel ning rõhutas, et Keskerakond on täna vastutustundlik, tugeva finantsdistsipliini ning läbipaistvate rahaasjadega erakond.

Ratas jätkas, et 2016. aastal kandideerides kinnitas ta, et Keskerakond ei paindu valitsusse tõustes ja seisab oma väärtuste eest.

"Meie programmilised raamid on karastunud terasest ning lähtume alati erakonnaliikmete ja kõigi Eestimaa inimeste ootustest. Meie toetajate kasvav hulk näitab, et oleme õigel teel," ütles ta, lisades, et iga meeskond vajab nii kogenud tegijaid kui uusi tulijaid.

Erakonna esimees tänas Keskerakonnaga liitunud riigihalduse ministrit Janek Mäggi, endist sumomaadlejat ja ettevõtjat Kaido Höövelsoni ning varasemat regionaalministrit Jaan Õunapuud.

Ratas kinnitas erakonna esimeheks kandideerimist>>

"Olen õnnelik, et meiega on otsustanud ühineda ka Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets. Mikul on pikaajaline juhikogemus nii kohaliku omavalitsuse tasandil kui nõunikuna Riigikogus ja Euroopa Parlamendis," rääkis Ratas.

Ta tõi välja, et erakond on murdnud valitsuses mitmeid müüte, millest üks kõlas aastaid, et riiki ei saa edukalt Reformierakonnata juhtida.

"Majandus kasvab, Eestimaa elanike elujärg paraneb, varasematel aastatel lahkunud inimesed naasevad kodumaale. Kokku saabus Eestisse 2017. aastal 5258 inimest rohkem, kui siit lahkus," rõõmustas peaminister.

Oluliste punktidena tõi peaminister välja ka maksureformi, millega sajad tuhanded inimesed võidavad igakuiselt 64 lisaeurot, kuid mille osas on Reformierakonnaga ka suurimad erimeelsused.

"Huvitaval kombel on meie elukutseline kriitik Reformierakond opositsiooni langedes oma kunagist retoorikat tugevasti muutnud. Nüüd lubavad nad säilitada 500 eurose maksuvaba tulu, kuigi nende eesmärk 2019. aastaks oli vaid 205 eurot. Maksuvaba tulu soovivad nad aga laiendada ka ühiskonna kõige jõukamale osale," rääkis Ratas ning rõhutas, et Keskerakond sellega ei nõustu ning 200 miljonit eurot suunaks erakond erakorralise pensionitõusu teostamiseks.

Ratas lisas, et mitusada miljonit lisaraha on koalitsioon panustanud tervishoidu, et järk-järgult lühendada ravijärjekordi, otsustavalt on suurendatud kohalike omavalitsuste tulubaasi, kindlamalt tunnevad ennast põllumehed, Tallinna eeskujul on bussitransport maakonnaliinidel tasuta ning ellu on viidud vajalikud palgatõusud kultuuri-, haridus- ja sisejulgeolekutöötajatele.

Keskerakonna esimees sõnas, et erakonna edu saladus ongi see, et seistakse iga inimese heaolu eest küsimata, kus ta elab või kellena töötab, millist maailmavaadet kannab või mis soost ja rahvusest ta on.

Politoloog: Eesti Keskerakonnal tuleb säilitada vasaktiiba>>

"See keskne põhimõte eristab meie koduerakonda kõigist teistest. Ja just seetõttu on Keskerakonnal kanda erakordselt oluline ning vastutusrikas roll Eesti poliitikas," rõhutas Ratas.

Valimised ilma valikuta

Tänasel, 13. oktoobril toimuval Pärnus Keskerakonna kongressil üle pika aja kandideerib esimehe kohale vaid üks erakonna liige, seekord praegune esimees Jüri Ratas.

Ratas valiti Keskerakonna esimeheks eelmisel Keskerakonna kongressil 2016. aastal, siis kandideeris tema vastu Yana Toom. Ratas sai valimisel 654 häält ja Toom 348, tuletas meelde ERR.

2015. aastal toimunud kongressil kandideeris esimeheks Edgar Savisaare kõrval Kadri Simson, kes sai 486 häält. Savisaare poolt hääletas 541 keskerakondlast.

2013. aastal kandideeris esimeheks vaid Edgar Savisaar.

Ratas kandideeris Savisaare vastu aastal 2011. Siis valiti erakonna juhiks Edgar Savisaar. Jüri Ratas sai 643 hääly ja Edgar Savisaar 925 häält. Enne seda on samuti Savisaarele vastu kandideeritud, ent nii tugevat vastasseisu enne Jüri Ratase kandideerimist ei olnud.

74
Tagid:
kongress, Keskerakond, Jüri Ratas, Edgar Savisaar, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde