Illusreeriv foto

Vietnami Ukraina raketid plahvatasid Venemaa kohal

174
(Uuendatud 16:56 13.10.2018)
Venemaa meediat rabas sensatsioon - Vietnami infoportaal Soha News avaldas artikli USA ja Iisraeli sõjaväelaste salajasest visiidist Ukrainasse, et uurida seal Ukraina relvastuses olevaid S-300 õhutõrje raketisüsteeme.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Vietnami meedia teatel toimus visiit ajendatuna Venemaa poolt S-300 õhutõrjesüsteemide hiljutisest üleandmisest Süüriale. Ukraina pool pakkus välispartneritele uurimiseks sama tüüpi õhutõrjekomplekse ja tutvustas nende lahinguomadusi. Lisaks veenis Ukraina materjali autori sõnul Lääne eksperte, et Ukraina relvastuses olevate ja Venemaa poolt Süüriale tarnitud S-300 vahel ei ole olulisi erinevusi. Seega ei tohiks Iisraeli lennukitel Süüria S-300 süsteemide ületamisega raskusi olla. Samuti teatas väljaanne, et Ukrainasse saabusid Iisraeli piloodid ja 18 neljanda põlvkonna hävitajat F-15C Eagle, mida Ukraina C-300 peal testiti.

Allikana viitas autor üldiselt Vene meediale, kust ta selle teabe väidetavalt hankis (sellist meediat ei olnud tegelikult olemas). Seega oli tegemist tavalise libalekkega.

Arusaadavatel põhjustel ei suutnud selline materjal Venemaa meediat ükskõikseks jätta. Tõsi, sel korral ületas resonants märgatavalt välisajakirjanduse ülevaadetes tavaliselt osutatavat tähelepanu.

Teavet levitasid kümned Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas esimese suurusjärgu omad. Kusjuures teated ei olnud hoopiski stiilis "Vietnami meedia kirjutas midagi põnevat", vaid "ukrainlased ja iisraellased uurisid Ukrainas S-300-d."

Ja kuigi põhimõtteliselt võis igaüks veenduda, et Vietnami väljaanne tugineb tühjusele, hakkas teave levima. Libauudist kommenteeriti laialdaselt selles vaimus, et "no näete, aitasime jälle süürlasi", mida õhutati igati sotsiaalvõrgustikes ning mis on kõige piinlikum, üsna kõrgetasemelisi eksperte sunniti selgitama, kui haige fantaasia kogu see artiklis kirjeldatud lugu on.

Tänasel meedial on tohutu probleem. Teabe leviku kiirus on nii palju kasvanud ja meediakanalite vaheline konkurents õiguse eest olla lugejate meeltes "peamiseks teabekanaliks" nii teravaks muutunud, et nüüd on isegi kõige ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad väljaanded aeg-ajalt langenud võltsingute ohvriks.

Need aga, kes ettevaatlikud ei ole ega põlga mingeid vahendeid reitingute saavutamiseks ja konkurentide võitmiseks, lihtsalt a) ei kontrolli midagi, b) panevad loole ligitõmbava pealkirja, c) ega erutu üldse sellepärast, et nad on jälle libauudisega maha saanud. Ja seda kõike ühel lihtsal põhjusel — libauudise eest tuleb vastutada ainult oma mainega, mille väärtus ei ole nagunii teab mis kõrge. Peaasi, et klikke tuleb ning lugejad loeavad ja tsiteerivad.

Mõne päeva eest teatati USA sõjaväe transpordilennuki hukkumisest Afganistanis, mis tegelikult toimus kolm aastat tagasi. Võltsingu õnge läksid mitmed suured Venemaa väljaandeid, mis selle uudisena avaldasid. Pärast olukorra selgumist olid väljaanded sunnitud kas teate ümber lükkama või kustutama. Kuid enamik juhtivatest meediaväljaannetest ignoreeris valeteavet, kinnitades selle autentsust.

Antud juhul aga polnud seda üldse vajagi, nagu oleks Vietnami väljaandes ilmunud artikkel iseenesest õigustanud selles sisalduvate valeandmete levitamist. Selle tulemusena hõivas see teema märkimisväärse osa meediaruumis, eksitades suurt osa lugejatest (lisaks pressides neist välja kommentaare, emotsioone ja arutelusid).

Keegi ei ole eksimuste eest kaitstud, eriti operatiivselt liikuva teabe maailmas, kus uudiste avaldamise kiirus on kõige olulisem edu kriteerium. Kuid lugeja ekspluateerimise huvides on siiski oluline erinevus tahtmatu eksimuse ja lugeja ekspluateerimise nimel teadliku tegelikkuse ignoreerimise vahel.

Muidugi võib kolleege mõista. Erinevalt inforuumist, mille maht on peaaegu lõpmatu, on inimeste võime infot vastu võtta siiski piiratud. Ükski vaataja ega lugeja ei saa infot vastu võtta rohkem kui 24 tundi ööpäevas ja sellisegi intensiivsuse korral lõpeks see võime kiiresti. Lisaks on erinevate väljaannete uudiste "põhikoormus" tegelikult sama, mis tähendab tegelikult "pakendite võidujooksu" ja "pealkirjade raketilahingut", milles lugejateni murravad kiiremini läbi vaid need, kellel õnnestub nende tähelepanu köita aju hüdromõjutamisega. Seepärast saatis Vietnami Ukraina S-300 lugu Iisraeli lennukitega suur edu.

Kuid see ei saa jätkuda lõputult. Varem või hiljem tuleb lisaks teabeallika äranäitamisele meediaväljaandelt nõuda ka avaldatud teabe tõelevastavuse kontrollimist. Võibolla isegi seaduse jõuga. See põhjustab kindlasti teravaid kollektiivseid kaebusi sõnavabaduse piiramise kohta, kuid see on just see juhus, kus meedia ise ei jäta oma klikkimise vaimustuses ühiskonnale ega riigile muud valikut. Kui ühiskonda pommitatakse tuumavõltsingutega, siis peab ta endale hankima võltsteabetõrjesüsteemi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

174
Tagid:
rakett, S-300, Vietnam, Ukraina, Venemaa
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde