USA ja EL-i lupud, illustreeriv foto

Tšehhi poliitik: Euroopas pole võimalik Ühendriike ehitada

42
(Uuendatud 13:20 11.10.2018)
Tšehhi poliitik Premysl Votava sõnul pole Ameerika eeskujul iseseisvate riikide liidu Euroopas ajalooliste kogemuste tõttu võimalik.

TALLINN, 11. oktoober — Sputnik. Tuntud Ameerika konservatiivne poliitik Steve Bannon kritiseeris Tšehhi väljaandele Reflex antud intervjuus Euroopa Liitu, öeldes: "Me soovime pakkuda eurooplastele sõltumatuid rahvusriike, mida juhivad nende oma kodanikud, kes on neile olulistes küsimustes sama meelt."

Стивен Бэннон
© AFP 2019 / DON EMMERT
Poliitik Steve Bannon

S. Bannon lisas, et Visegradi nelik on üks olulisemaid geopoliitilisi ühendusi maailmas. Agentuurile Sputnik Česká republikа kommenteeris seda seisukohta Rahvussotsialistide partei esimehe asetäitja Premysl Votava.

Stephen Bannon külastas Tšehhi vabariiki, kus ta üritab moodustada euroskeptikute klubi. Kas EL vajab tõsist oponenti?

Bannon ei ole praeguse EL olukorraga rahul. Tema kõnelused euroskeptiliste parteide esindajatega on tingitud soovist põhjalikult reformida EL vastavalt Ameerika Ühendriikide arusaamadele. Sel eesmärgil on Bannon sel aastal külastanud Euroopat juba mitu korda. Septembris kohtus ta Tšehhi Vabariigi president Milos Zemaniga.

Macron tegi ettepaneku Euroopa Liitu reformida ja luua euroala parlament >>

Minu arvates võib Steve Bannoniga nõustuda, et Euroopa Liit vajab tõsist reformi. See on absoluutselt vajalik. Aeg ei tööta Euroopa Liidu aluste kasuks. Selle viimaseks näiteks on Euroopa Parlamendi ülbus ja põhjendamatud ähvardused Ungari suhtes. Siinkohal on siiski meeldiv märkida, et Tšehhi parlamendisaadikud mõistsid selle protsessi EL-s hukka ja aususid Ungarit toetama.

Bannon väidab, et veelgi sügavam EL integratsioon oleks viga ja et Liit peaks toimima Ameerika Ühendriikide põhimõttel, st sõltumatute riikide liiduna. Mida te sellest arvate?

Isegi karistuse korral ei võta Tšehhi enam Euroopa Liidu kvootide alusel pagulasi oma maale vastu, illustratiivne foto
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Bannon ilmselt ei tunne ajaloolisi tõsiasju, millega Euroopat on juba tuhandeid aastaid kujundatud. Näiteks Euroopa riikide keeleline, kultuuriline ja sotsiaalne mitmekesisus. Sõltumatute Riikide Liit Ameerika Ühendriikide eeskujul, nagu Bannon on välja pakkunud, on demokraatia illusioon. Ameerika Ühendriikide osariigid kujutavad endast haldusüksusi, samasuguseid nagu näiteks Austria liidumaad. See tähendaks Euroopa riikide autonoomia piiramist. Nagu öeldakse: "vihma käest räästa alla".

Kas Tšehhi Vabariik saaks sellises liidus eksisteerida?

Tundub, et piiratud suveräänsuse poliitika meie valitsusele sobib ja võib-olla talle isegi meeldib, et tema eest otsustatakse kusagil kaugel Brüsselis… See oleks veelgi hullem, kui tänane Euroopa Liit. Samal ajal peame me meeles pidama, et Tšehhi vabariigi suveräänsus on piiratud juba enam kui 100 aastat. Isegi "iseseisev" Tšehhoslovakkia oli Esimese vabariigi ajal üles ehitatud Prantsuse mudelil.

Müncheni sobingu 80. aastapäev >>

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik otsustasid Tšehhoslovakkia eest ka 1938. aastal. Protektoraat oli vaid Müncheni jätk, ja ka Tšehhoslovakkia sõjajärgne areng oli ainult selle piiratud suveräänsuse jätkumine. Sama kehtib ka 1989. aastale järgneva perioodi kohta. Isegi praegune piiratud suveräänsus on Brüsseli bürokraatia ideoloogiline tööriist. EL Parlament ise on selle poliitika ainuke täitevjuht, kus juhtroll on Euroopa Liidu "vanakestel", peamiselt Saksamaal ja Prantsusmaal.

Bannon ütles, et Visegradi nelik on tänapäeva maailmas üks olulisemaid geopoliitilisi rühmitusi. Kas te nõustute tema arvamusega?

See meelitus on kindlasti paljudele meelepärane. Sellega võib üldiselt nõustuda. Neli Visegradi riiki on oluline jõud ja vastukaal peamiselt EL "vanadele" liikmesriikidele. Praegu on Brüsseli rünnakute peamisteks ohvriteks Ungari ja vähemal määral Poola.

Ungari ja Poola lähevad lähetatud töötajate pärast Brüsseliga kohtusse >>

Just nendes küsimustes peaks Visegrad ühtsust ilmutama, nagu see toimus Euroopa rändekriisi küsimuses. Migratsioonikriisi näitel on hästi näha erinevus probleemi mõistmisel alates Brüsseli, Saksamaa või Prantsusmaa naiivsest lähenemisviisist kuni Ungari väga aruka poliitikani.

42
Tagid:
rahvusriik, sõltumatu, intervjuu, poliitika, Sputnik, EL, Premysl Votava, Steve Bannon, Tšehhi, Ungari, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde