Valepropaganda kodumaa on USA ise, illustreeriv foto

Probleem pole Venemaa libauudistes - probleem on meis

51
(Uuendatud 17:37 10.10.2018)
Libauudised on saanud USA valimiste tavapäraseks koostisosaks. Libauudiste roll valimiskampaaniates on pärast 2016. aasta presidendivalimisi saanud USA meedia keskseks teemaks. Kõige rohkem esitab Ameerika meedia sekkumissüüdistusi Venemaale, Iraanile ja Hiinale, kuid artikli autor rõhutab, et "valepropaganda" kodumaa on siiski USA ise.

Micah Zenko, Inosmi osundusega väljaandele Foreign Policy

1934. aastal kandideeris ajakirjanik ja novellikirjanik Upton Sinclair liikumise "Lõpp vaesusele Californias" (EPIC) esindajana kuberneriks. Ta pakkus välja väga progressiivse muutuste programmi, mis hõlmas pensionide kasutuselevõtmist, sissetulekute ja kinnisvara maksude suurendamist jõukatele California kodanikele ja riikliku kooperatiivide võrgustiku loomist, mis hakkaksid töötuid tööle palkama.

Infosõda Venemaaga: ameeriklaste hinnakiri "otsustava rünnaku" eel >>

Ettevõtjad ja ametiühingute juhid läksid tema programmi sotsialistlikest elementidest ärevusse ja andsid ametisoleva kuberneri Frank Merriami toetuseks neli miljonit dollarit. Seda raha kasutati valede ja valeinformatsiooni levitamiseks lendlehtedes, raadiojaamades ja ajaleheartiklites ning värskelt leiutatud meediumi — agressiivses poliitilises reklaamis, mida näidati enne iga filmiseansi algust California kinoteatrites. 

Reklaamides lugesid tavakodanikke mängivad näitlejad spetsiaalselt EPIC-i ja Sinclairi liikumise mustamiseks kirjutatud tekste. Sellised libauudised osutusid väga tõhusaks. Merriam võitis valimistel oma vastast kindlalt.

Enne valimisi kirjutas Sinclair Kongressile kaebuse ja nõudis "vale propaganda" uurimist, lisades: "Kas te minu platvormi toetate või mitte — see ei ole oluline." Ta rõhutas samuti, et kui filmitööstust "saab kasutada valijate õiglaseks mõjutamiseks, siis saab seda kasutada ebaõiglaseks mõjutamiseks". Mingit uurimist ei tulnud.

Mõjutuskampaaniaid ja väärinformatsioon on muutunud USA valimiste tavapäraseks osaks. Valeinformatsiooni rollist valimiskampaanias, selle levitamise viisidest ja sellest kuidas see mõjutab valijaid, on pärast 2016. aasta presidendivalimisi Ameerika Ühendriikide saanud riikliku arutelu teema. Kõige sagedamini nimetatakse süüdlastena Venemaad, Iraani ja Hiinat.

Ameerika Ühendriikide luurevalitsused, kongressi mõlema koja luurekomiteed, justiitsministeeriumi eriesindaja, prokurör Robert Muller dokumenteerivad väga hoolikalt Venemaa jõupingutusi Ameerika demokraatliku protsessi salajasel õõnestamisel.

Augustis kirjeldas küberjulgeoleku probleemidega tegelev FareEye teatud kindlusega, kuidas Iraan kasutas sotsiaalvõrgustikke poliitiliste meeleolude edendamiseks, mis "ühtisid Iraani huvidega". Firma aruande põhjal kustutas Facebookis 652 lehekülge, rühma ja kontot "kooskõlastatud sobimatu käitumise eest."

"Leningradi paadimees". USA-s selgus universumi "peahäkker" >>

ÜRO Julgeolekunõukogus esinedes ütles USA president Donald Trump: "Hiina püüdis sekkuda meie 2018. aasta novembris toimuvatesse vahevalimistesse minu administratsiooni vastu." Kui talt tõendeid küsiti, vastas ta: "Meil on tõendid. Need avalikustatakse." Seejuures hämmastab Trump kõiki, nimetas Hiina presidenti Xi Jinpingi "oma sõbraks".

Kui vaadata neid süüdistusi tähelepanelikult, jääb arusaamatuks, mida siis ikkagi peetakse vastuvõetamatuks käitumiseks, mis keelata tuleb. Vaenlaste "eesmärgid" segunevad nende tegeliku käitumisega. Näiteks USA luureteenistused hoiatavad Venemaa eesmärgi eest "õõnestada Ameerika juhitavat liberaalset demokraatlikku maailmakorda", nagu oleks see kuritegu.

NATO kurdab vene propaganda tõhususe üle
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Seda võiks ette heita isegi praegusele Ameerika liidrile, kes näib taotlevat sama eesmärki, kui ta oma liitlasi alandab, soosib protektsionistlikke kaubanduspoliitilisi lähenemisviise, levitab natsionalismi ja kiidab avalikult autokraatlikke riigijuhte. 

Samuti märgitakse Esindajatekoja luurekomitee raportis, et alates 2015. aastast on Moskva "üritanud külvata vaenu Ameerika ühiskonnas ja kahjustada meie usku demokraatlikesse protsessidesse". Kuid esimest on ameeriklased ka ise teinud ja teisega on salajased poliitilised operatiivtöötajad tegelenud juba ammu enne sotsiaalvõrgustike tekkimist.

Sellest, kuidas Internetist sai poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamise vahendiks, kirjutasid hästi kaitseküsimuste eksperdid Singer ja Emerson Brooking oma raamatus "Nagu sõda: Sotsiaalvõrgustike muutumine relvaks" (P. W. Singer and Emerson T. Brooking — Likewar: The Weaponization of Social Media), lahterdas selles kogu viha, vale ja riikliku propaganda, samuti riikliku seire, mille Internet võimalikuks tegi.

Arvestades, kuidas kohutavaid lugusid paljastatakse, sellest teatatakse ja seejärel kiiresti unustatakse, märgivad autorid, on väga raske hinnata nende tagajärgi kodanikuvabadustele, isiklikule julgeolekule, poliitikale ja isegi riiklikule julgeolekule või välispoliitikale.

Turvalisuse ja diplomaatia mõõdet silmas pidades teeb raamat väga julge avalduse: Interneti, eriti sotsiaalvõrgustike strateegiline kasutamine meenutab sõda. Järelikult on see praegu viimane lahinguväli maailmas ja meist on tahtmatult saanud kas sihtmärgid või võitlejad selles. See avaldus on väga ebamugav kõigile, kes on üles kasvanud kineetilise lahingu taktikat õppides ja füüsiliste jõudude vahekordade vahel balansseerinud.

Internetihiide trahvitakse terrorismipropaganda eest >>

Kuid Internet on oluliselt suurendanud teabe väärtust. Tõestuseks on see, kuidas poliitikud ja sõjaväelised seda pidevalt kasutada püüavad ja kasutavadki. Nad ei saa enam alahinnata välismaiseid katseid nende riikide elanikkonda mõjutada. Te kas kujundate oma kodanike vastuvõtlikkust ise, või teeb seda teie eest keegi teine. Selliste jõupingutuste tõlgendamine sõltub allikast, sõnumi levitamise eesmärgist ja tolerantsusest silmakirjalikkuse suhtes.

Venemaa pealinn Moskva
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nagu märkis Hongkongi ülikooli professor Dov Levin, sekkusid maailma suurimad relvajõud (NSVL/Venemaa ja USA) ajavahemikul 1946. kuni 2000. aastani otseselt või kaudselt üle maailma 117 valimiskampaaniasse 938-st. Mõnede jaoks oli see ohtlik vapusta, teiste jaoks karm tõde. Samamoodi võib tõese teabe levitamine ühtede poolt olla teiste jaoks informatiivseks relvaks.

Probleem, mida ameeriklased on viimase 20 kuu jooksul eiranud, seisneb selles, miks ühiskond uskus ja tormas nii kindlalt levitama Venemaalt, Hiinast või Iraanist tulevaid valesid. Poliitikud ja teadlased otsustasid süüdistada välisvaenlasi USA-s ühiskonna lõhenemises, kuid see on sama, kui keskenduda uimastite leviku vähendamiseks ainult nende tootjatele välismaal, unustades, et suurem osa uimastitest toodetakse riigis endas.

Isu valikulise, erapooliku või politiseeritud teabe järele kasvab järjest. See tendents jätkub, hoolimata Ameerika ühiskonna infoalase kirjaoskuse tasemest, kriitilisest mõtlemisest ja politiseeritusest. Riik ei saa oma eelarvamustest nii lihtsalt loobuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

51
Tagid:
analüütika, libauudis, vale, valimiskampaania, propaganda, valimised, sotsiaalmeedia, meedia, Iraan, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde