Kaks aastat tagasi andis Kersti Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametivande

Enesekindel poliitik või juhuslik inimene: millist rolli mängib Eesti president

132
(Uuendatud 15:09 10.10.2018)
Eesti politoloogid ja avaliku elu tegelased hindasid Kersti Kaljulaidi kaheaastast tegevust Eesti presidendina ja jagasid oma arvamust portaalile Sputnik Eesti.

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik, Ilona Ustinova. Kaks aastat tagasi, 10. oktoobril 2016, asus Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi presidendi ametisse. Analüüsides tema tegevust riigipeana, avaldasid riigi avaliku elu tegelased oma arvamusi tema töö kohta.

© Ruptly
Kaks aastat tagasi andis Kersti Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametivande

Politoloog Jevgeni Golikov loeb end nende analüütikute hulka, kes olid Kersti Kaljulaidi ametisse nimetamise suhtes skeptilised ja ka presidendi valimise kord ei olnud kaks aastat tagasi tema arvates eriti usaldusväärne.

"Oma isikuomaduste poolest on ta küllaltki demokraatlik, ligipääsetav, mõistlik inimene, kuid keerulistes poliitilistes olukordades toimib ta ebaprofessionaalselt, see aga on tähtis. Mulle tundub, et Kaljulaid ei tundnud ega tunne ka praegu enamuse tugevat poliitilist toetust," ütles Golikov kommentaaris portaalile Sputnik Eesti.

Kersti Kaljulaid sattus tema arvates poliitikasse hetkel, kui seal valitses vaakum, mis tekkis pärast reaalsete kandidaatide valimiste ebaõnnestumist. Kaljulaid osutus üsna haavatavaks väliste nõustajate poolt ja see torkab Golikovi arvates väga silma.

Политолог Евгений Голиков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Jevgeni Golikov

"Tahaks, et presidendi instituut oleks vähem esinduslik ja rohkem poliitiline ning toetuks laiale rahva ja poliitilisele konsensusele. Väga positiivsete isiklike omaduste kõrval jääb Kaljulaidil puudu just sellest," ütles Golikov.

President on muutunud enesekindlamaks

Politoloogi ja publitsisti Igor Rosenfeldi arvates kuigi Kersti Kaljulaid esindab Eesti juhtivate parteide gruppi ja nende seisukohad langevad paljuski kokku, ilmutab ta mõnikord siiski paindlikkust, muutudes selle suuna pehmemaks esindajaks.

"See peegeldab kolme võimupartei seisukohti, mis väljendub suhtumises Venemaasse ja Ukraina probleemi. Sellest hoolimata ei ole tema tegevus sellel suunal järsk, mis on pigem pluss ja mõnes mõttes isegi tema teene," usub Rosenfeld.

Ta lisas, et võrreldes eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvesega tegutseb Kaljulaid palju diplomaatilisemalt. Politoloog usub, et kuigi presidendikarjääri alguses oli tal mõningaid "apsakaid", siis pärast teatud poliitilise koolituse läbimist muutus ta oma tegevuses kindlamaks ja avaldustes ettevaatlikumaks.

Политолог и историк Игорь Розенфельд
© Фото : из личного архива Игоря Розенфельда
Politoloog ja publitsist Igor Rosenfeld

"Poliitiline joon, mida ta esindab, ei muutu, kõik jääb endiseks, kuid selle raames muutub tema tegevus ettevaatlikumaks ja diplomaatilisemaks. Poliitikuna on ta teinud mõningasi edusamme," märkis Rosenfeld.

Juhuslik inimene riigitüüri juures

Balti riikide ajaloo ja rahvusvaheliste suhete ekspert Vladimir Iljaševitš usub, et president Kaljulaid sattus oma praegusele ametikohale juhuse tahtel. Ta oli algusest peale tema kandidatuuri suhtes skeptiline ega ole seni oma suhtumist muutnud.

Tema arvates läksid poliitikud võidujooksus läbirääkimistel erakondadega liigselt hoogu, mille tulemusena jõudsid presidendivalimised ummikseisu, kus tuli kasutusele võtta äärmuslikud abinõud ja leida kandidaat väljast. Sellise kandidaadi nad Kersti Kaljulaidi näol ka leidsid.

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Balti riikide ajaloo ja rahvusvaheliste suhete ekspert Vladimir Iljaševitš

"Temalt kui presidendilt ei oota ma midagi, sest Eestit, nagu kõiki Balti riike juhitakse väljast. Muidugi, mingid funktsioonid presidendil on, midagi saab ta teha, kuid mulle tundub ta juhusliku inimesena," ütles Iljaševitš ja lisas, et Eesti on parlamentaarne riik, nii et põhimõttelised otsused langetab valitsus, mitte president.

Eesti võiks ka ilma presidendita hakkama saada

Majandusanalüütik Leonid Tsingisser on veendunud, et kuna Eesti on parlamentaarne riik ja täidesaatev võim kuulub peaministrile, pole presidenti üldse vaja. President kujutab tema arvates pigem mingit riigi sümbolit ja muutub enamasti üleliigseks ja kulukaks lõbuks.

Леонид Цингиссер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandusanalüütik Leonid Tsingisser

"Kuid kui ta juba olemas on, peaks ta olema rahva poolt valitud ja austatud. Ta peaks olema mingi aksakal — tark, kogenud inimene. Vaatamata kõigile tema regaalidele ei saa Kaljulaid selline olla. Üldiselt on ta talle pandud kohustuste täitmisega hästi hakkama saanud. Ilmseid kuritarvitusi pole seni silma hakanud," ütles Tsingisser.

Tema arvates ei ole praegune Eesti president teinud viimase kahe aasta jooksul suuremaid vigu, kuid ei ole ka millegi silmapaistvaga meelde jäänud.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Kersti Kaljulaid, kes varem esindas riiki Euroopa Kontrollikojas, valiti Eesti presidendiks 2016. aasta oktoobriks. Riigikogu saadikud ei suutnud kolme valimisvooruga riigipead valida ning kompromisskandidaadina pakuti välja Kersti Kalulaid, kes astus 10. oktoobril 2016 ametisse.

132
Tagid:
analüütika, poliitika, ekspert, ametivanne, Kersti Kaljulaid, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde