Ukraina äärmuslased

Kiiev kardab "Krimmi stsenaariumi" kordumist Taga-Karpaatias selleks on ka põhjust

72
(Uuendatud 18:43 09.10.2018)
Kiievi poliitikud süüdistavad Budapesti "humanitaaragressioonis", väites, et ka Ukraina lääneosas hakkavad sündmused kulgema "Krimmi stsenaariumi" alusel.

TALLINN, 9. oktoober — Sputnik. Beregovo linnas asuv Ungari konsul on persona non grataks kuulutatud. Tema oli see, kes õnnitles skandaalses videos šampusepokaalidega Taga-Karpaatia elanikest vastseid Ungari kodanikke, vahendab RIA Novosti

Šampusepokaal

Pingelised suhted Budapesti ja Kiievi vahel halvenesid veelgi pärast seda, kui internetti ilmus Beregovo linna Ungari konsuli video. Inimesed, kes on just kodakondsust kinnitavad dokumendid kätte saanud, vannuvad naaberriigile truudust. Konsul Matias Siladi ja vastsed Ungari kodanikud löövad šampuseklaase kokku. Samal ajal palutakse neil Ukraina võime saadud passidest mitte teavitada.

Kõik see kokku — truudusevanne, teise kodakondsuse saladuses hoidmise nõue ja selle puhuks korraldatud pidu – tekitas "patriootlikus kogukonnas" nördimust.

Sedapuhku ei jäänud kõrvale ka Ukraina Välisministeerium, kuigi passide jagamisest on ka varem juttu olnud.

Pärast salvestise avaldamist paluti konsul Siladil 72 tunni jooksul Ukraina territooriumilt lahkuda.

Kiiev nõudis, et Ungari esindajad "lõpetaksid Ukraina seaduste rikkumise." Budapest vastas sümmeetriliselt, süüdistades Kiievit ungarivastasuses. Ungarlaste sõnul on see seotud presidendivalimiste kampaaniaga.

"Ungari reaktsioon on absoluutselt ja põhimõtteliselt kohatu," vastas Ukraina välisminister Pavel Klimkin. Tema sõnul peaksid naabrid mõistma, et andes kodakondsuse Ukraina etnilistele vähemustele, tekitavad nad neile probleeme.

Kiievi arvates ületab see küsimus Ukraina ja Ungari suhete piire. 

Uus vaenlane

"Just Kiievi reaktsioon on ülevõimendatud ja põhjendamatu," leiab Ungari politoloog Gabor Stir. "Suurel osal Ukraina eliidist on samuti teiste riikide passid ja kodakondsus – nad lihtsalt ei räägi sellest avalikult.

Ungari on varemgi Taga-Karpaatia elanikele kodakondsust andnud, seda on tehtud juba mitu aastat, kuid äsjanähtud reaktsioon on esmakordne."

Ta arvab, et süüdi on Kiievi vajadus "natsionalistlikke tundeid võimendada, aga loosung "Venelased on meie vaenlased " ei tööta enam." Nüüd leitigi Ungari näol uus vastane."

Ukraina ja Ungari saatsid passide väljaandmise skandaali tõttu konsulid riigist välja

Vastupidiselt Kiievi poliitikute murelikele avaldustele ei pretendeeri Ungari Taga-Karpaatia aladele, jätkab ekspert. "Ungarlasi elab seal vaid mõnes piirkonnas.

Muide, Budapest ei abista mitte ainult ungarlasi, vaid toetab rahaliselt ka teisi inimesi — humanitaarabi korras. Kas keegi tõesti arvab, et Ungari hakkab seda maad jõuga vallutama? See on naljakas, me oleme ELis ja NATOs. Sõjaline variant on välistatud. Kuid Kiievile on separatismist rääkimine kasulik," rõhutab politoloog.

Beregovos elaval Ungari päritolu Györgyl pole kahtlustki, et Taga-Karpaatia ungarlastest luuakse teadlikult vaenlase kuvandit. "Taga-Karpaatias on kaks Ungari parteid, kumbki neist ei ole Ukrainast eraldamise küsimust kunagi puudutanud. 

Ukraina poliitikute avaldustele on parem mitte tähelepanu pöörata. Kiievis on täielik tohuvabohu, võimuvõitlus ning üksteise kukutamine. See, kes täna separatismi vastu võitleb, osutub homme ise separatistiks.

Täna on nad rahvuslased ja isamaalastest kangelased, homme aga rahvavaenlased ja reeturid. Nagu 1937. aastal. Proovi siin millestki aru saada!" — kommenteerib ta RIA Novosti ajakirjanikule.

"Rahustage pööraseid"

"Ukrainlased on meile siin vaimsuselt kõigile sarnasemad, nad on meie jaoks väga lähedased inimesed. Tuleb vaid maha rahustada paar tosinat vägivaldset selli, kes käivad ja skandeerivad: "Ungarlastele nuga! Venelased maha lasta! Kohver, raudteejaam, Venemaa!" Ma ei arva, et meie elanikkond tahaks massiliselt Ungarisse elama kolida," ütleb RIA Novostile Taga-Karpaatia avaliku elu tegelane Ivan Danatsko.

Lavrov teatas et Venemaa ja Ungari tunnevad Kiievi natsionalistliku suuna üle muret. Venemaa välisminister näeb toimuvas tavalist kadedust: "Ukrainas on palju võõrsile tööle läinud inimesi. Etnilistel ungarlastel on siin teiste ees eelis. ELi pass võimaldab neil Euroopas seaduslikult töötada ja suurt palka saada. Kohalikud ungarlased on üldiselt külaelanikud, kelle jaoks on pass võimaluseks raskes majanduslikus olukorras ellu jääda. Naaber on aga sageli kade ja helistabki kohe SBU-sse: "Häire! Minu naaber on separatist, püüdke ta kinni!" 

Sellega, et Taga-Karpaatias ei olnud enne Maidani värvilist revolutsiooni mingit separatismi juttu, nõustub ka Lääne-Ukrainas elavate russiinide juht Mihhail Tjasko. Hüsteeriat tekitatakse "patriootliku" valijaskonna mobiliseerimiseks.

"Kõik see võib Ukraina jaoks kurvalt lõppeda. Nad elustasid territooriumide probleemi, mis oli aastakümneteks unustatud ja sundisid Ungarit vastusammudele. Kiiev avas seeläbi Pandora laeka," lisab ta.

Vana lugu

Taga-Karpaatia muutus Ukraina osaks pärast Teist maailmasõda. Enne seda valitsesid piirkonna üle Austria-Ungari ja Tšehhoslovakkia. 1991. aasta enesemääramiste lainel korraldati siingi oma referendum — autonoomse piirkonna loomise osas. 

1957. a. noorte- ja tudengifestival Moskvas
© Sputnik / Анатолий Гаранин

Leonid Kravtšuki, tolleaegse Ukraina Ülemraada esimehe surve all asendati hääletussedelite sõnastuses "autonoomia" väljend "isemajandava territooriumiga".

Lisavabaduste poolt hääletas ootuspäraselt suurem osa elanikkonnast. Kiievis aga otsustati toimunud rahvahääletuse tulemust ignoreerida, tehes nägu, nagu poleks midagi juhtunud.

Eirati ka piirkonna nõudmist riigi põhiseadusesse muudatused lisada. Aga fakti, et paljud Taga-Karpaatia elanikud mäletavad tänase päevani kunagisi piire, ei unustatud Kiievis kunagi.

Ukraina poliitikud rääkisid Taga-Karpaatia "separatismist" ja mässulistest ungarlastest juba 2010. aastate alguses, mil võimul oli Regioonide Partei. 

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak Ämari lennubaasil
Пресс-служба Министерства обороны Украины

Raada "Regionaalide" fraktsiooni juht Aleksandr Jefremov väljendas muret madjarite eraldumisküsimuse üle. Saatuse irooniana on ta ise nüüdseks separatismisüüdistustega kohtu all.

Kuus aastat tagasi kinnitas Ungari suursaadik Kiievis Mihai Baier, et tema riigi konsulaadid väljastasid etnilistele ungarlastele passe, kuid keeldusid statistikat avalikustamast. "Tegu on isikuandmete kaitsega ja valitsusel puudub õigus seda avalikustada," selgitas diplomaat.

Politoloog: Kiiev püüab Budapesti diskrediteerida

Lühidalt öeldes on Ungari passide probleem õhus juba pikemat aega. Varasemalt puudus teemast valimiste-eelne ärevus ja videoklipp, kus konsul uusi kodanikke õnnitleb.

"Ei olnud ka mingit vihkamist. Sajandeid elasid kõik rahvad Karpaatides rahumeelselt," ütles RIA Novostile üks Taga-Karpaatia Ungari kogukonna juhtidest.

Ta palub oma nime mitte avaldada ja kasutab ainult ohutud ja kontrollitud väljendeid. "Taga-Karpaatia ungarlaste seas polnud separatistlikke tundeid ei varem ega ka nüüd. Budapest aitab meid, aga Ungari on meie jaoks vaid kultuuriline kodumaa, ei midagi enamat, "kinnitab ta.

Küsimusele, kas ta loodab pärast 2019. aasta valimisi "Ungari separatismi" kampaania vaibumist, vastab kõneleja ohates: "Ma loodan ainult Jumalale. Lihtsurelik ei suuda ära arvata, mida nad (poliitikud – Toim.) seal veel välja mõtlevad."

72
Tagid:
separatism, humanitaaragressioon, truudusevanne, passid, persona non grata, kodakondsus, Välisministeerium, Beregovo, Lääne-Ukraina, Budapest, Ungari, Kiiev, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Eesti rahvuslased palusid Ungari rahvalt vabandust
Laen laenu tagasimaksmiseks – IMF tunnistas de facto Ukraina pankrotti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde