Kõik tõenäoliselt sellest skandaalse foto pärast, kus riigipea kallistab kaht noort poolpaljast mustanahalist noormeest

"Kollonoskoopia" seanss: siseministri tagasiastumisest ilmnesid Macroni probleemid

60
(Uuendatud 12:44 07.10.2018)
Räägitakse, et Gerard Collon oli üsna keskpärane minister. Aga see oli Pariisis. Lyon, nagu ta loodab, meenutab teda pigem hea sõnaga. Skandaalne tagasiastumine ja paar aastat presidendi meeskonnas antakse talle ilmselt andeks.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Endine Prantsusmaa siseminister Gerard Collon ei ole esimene ja ega jää ka viimaseks, kes valitsusest omal soovil lahkub. Kuid niimoodi ei ole Emmanuel Macroni juurest veel keegi ära läinud — põgenedes kui mitte uksest, siis akna kaudu presidenti peaaegu jalult pühkides.

Trumpi ja Putini vahel: Macron otsustab, kas Venemaaga sõprust arendada või mitte >>

Polnud ta ju niisama mees — meeskonna võtmefiguur ikkagi. Ehk nagu ta ise rääkis, üks väheseid, kellele Macron algusest peale loota sai. Kuid tema ise Macronile enam loota ei tahtnud. Sai teisel katsel vabastuskirja ikkagi kätte.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron Lavali linna kooli sõõklas
© AFP 2019 / Ludovic Marin

"Vägisi ei saa armas olla". Võib-olla meenusid Macronile ligipääsmatu Brigitte vallutamiseks kulunud mõttetuna tundunud aastad. Ta oleks võinud ka seitsmekümneaastase Colloni ära rääkida, kui ta vaid daam oleks olnud. Isegi oleks ta kirglik noormees olnud, oleksid nad hakkama saanud. Kuid ta on vana ja karastunud poliitik. Kui selline midagi pähe võtab, siis juba ei tagane.

Septembri alguses ministeeriumis ajakirjanikele õhtusööki korraldades hoiatas ta, et ei jää siia enam kauaks. Toona heitis ta läbi lillede presidendile ette, et varem mõistsid nad teineteist ja tavalisi inimesi paremini. Sellepärast otsustaski ta naasta Lyoni, mida oli varem 16 aastat juhtinud, et võita 2020. aastal linnapea valimised ja tulla taas inimestele lähemale. Olgu siis või linnas, kui kogu Prantsusmaaga välja ei tulnud.

Ministrina, nagu räägitakse, polnud ta suurem asi. Sai nii vasakult kui paremalt. Eriti pärast esimese mai demonstratsiooni laialiajamist kumminuiade ja pisargaasiga. Kuid see oli Pariisis. Lyon peab teda loodetavasti ikka hea sõnaga meeles.

Macron, "isuäratavad naised" ja nõiduslikud tammepuud >>

Nii ta siis arvaski, et parem olla esimene Viienda Vabariigi teises keskuses. Siiski ütles ta, et hakkab asjaga tegelema pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja kuni 2019. aasta maikuuni jääb teenistusse edasi. Talle ei hakanud isegi asendajat otsima.

Ja siis esimesel oktoobril astus korraga ootamatult tagasi. Keeldumise peale tegi seda kohe uuesti, nagu Novoseltsev tülitsedes Kaluginaga filmis "Armastus tööpostil". Ka Prantsusmaal on paberitööstus hästi arenenud. "Mis kärbes teid hammustanud on" võiks Macron nüüd "krõhvat" tsiteerida. Mitte, et tal Colloniga midagi olnud oleks, kuid teineteisemõistmine siiski. Too aga hoidis eemale nagu pidalitõbisest.

Kõik tõenäoliselt sellest skandaalse foto pärast, kus riigipea kallistab kaht noort poolpaljast mustanahalist noormeest. Kui ei teaks, kes neist president on, ei arvakski, et ta siin üldse on. Täpsustades: "see on ju Emmanuel," võiks uuesti üle küsida: "Kas see on fragment uuest filmist?" Mitte, et Collon armukade oleks, kuid üks kaadris olnutest on selgelt tema kunde. See tähendab, kinni istunud. Sellest ka selge žest sõrmega, keda ta silmas peab ja mida kõigist siseorganitest arvab.

Siseminister pidanuks korraliku inimesena seda isikliku solvanguna võtma. Seda enam, et peaaegu kogu Prantsusmaa internetikogukond seda nähes sülitama hakkas. Kogenud poliitik mõistis, mille järgi see lõhnab. Tema peab aga veel Lyoni linnapeaks saama. Kõmulisest tagasiastumisest ja kaheaastasest teenistusest ehk piisab, et talle see aasta presidendi meeskonnas seal andestatakse.

Emmanueli enda jaoks justkui midagi hirmsat ei juhtunud. "Kollonoskoopia" seanss, väike ebameeldivus. Mõnele isegi meeldis. See aga näitas, et seesmiselt ei ole Macroni ikkagi suurmees.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

60
Tagid:
skandaalne, poliitika, tagasiastumine, foto, siseministeerium, Gerard Collon, Emmanuel Macron, Prantsusmaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde