Makedoonia võib saada NATO raketibaasiks

Odav krunt Euroopas - Makedoonia võib saada NATO raketibaasiks

60
(Uuendatud 16:30 06.10.2018)
NATO rivi täieneb varsti kolmekümnenda "juubeliriigiga". Makedoonia kodanikud hääletasid referendumil riigi liitumise poolt NATO ja Euroopa Liiduga.

TALLINN, 6. oktoober — Sputnik. NATO rivi täieneb varsti kolmekümnenda "juubeliriigiga". Makedoonia kodanikud hääletasid referendumil riigi liitumise poolt NATO ja Euroopa Liiduga. NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas ühena esimestest rahulolu rahvahääletuse tulemuste üle ja rõhutas, et uks sõjalisse blokki on avatud kõigile. Sellest, millist kasu loodab NATO uuest täiendusest — RIA Novosti materjalis.

"Taskuarmee"

Makedoonia on teinud NATOga koostööd juba 23 aastat. Valitsus sõlmis 1993. aasta novembris Põhja-Atlandi liiduga lepingu "Partnerlus rahu nimel" ja allkirjastas 1999. aasta aprillis bloki liikmelisuse tegevuskava. Riigi relvajõudude kaheksa tuhat sõjaväelast relvastuvad juba ammu ja lähevad üle NATO standarditele ning osalevad piiratud ulatuses NATO operatsioonides. Makedoonia relvajõud ja eriüksused osalesid operatsioonides Kosovos, Iraagis ja Afganistanis Ameerika kindralite otsese juhtimise all.

Makedoonia: Brüssel ja Washington näitavad tuulelipu põhimõttekindlust>>

Makedoonia kaitse-eelarve on võrreldav Paraguay või naaberriigi Albaania kaitse-eelarvega — 156 miljonit dollarit, mis on kahe diviisi suuruse armee jaoks üsna tõsine raha. Alates 2005. aastast on riigi relvajõud üle viidud täielikult lepingulisele alusele. Makedoonial on maavägi ja õhujõud. Puudub laevastik, kuna riigil pole juurdepääsu merele. Prespense ja Ohridi järvedel on väikesed sõjaväekaatrite üksused. Makedoonia relvajõud koosnevad struktuurilt kolmest brigaadist – jalaväe-, lennuväe ja logistikabrigaadist, samuti eriüksusest "Hundid" ja eraldi luurepataljonist.

Maaväe peamiseks löögijõuks 31 T-72 tanki. Seda kõike pole palju, kuid ikkagi rohkem, kui armee asutamise ajal, 1992. aastal, kui tankivägi koosnes neljast vigastatud Teise maailmasõja aegsest T-34-st. Enamik sõjatehnikast on nõukogude ja Venemaa päritolu: soomukid BMP-2, mitmeotstarbelised soomusvedukid MT-LB, soomustransportöörid BTR-70 ja BTR-80. Lisaks ostis Makedoonia Saksamaalt üle saja soomusauto TM-170 Hermelin, Kreekast kümme soomusautot ELBO Leonidas-2 ja kolm tosinat aegunud USA soomukit M113. Suurtükiväge esindavad Vene raketid "Grad" ja haubitsad M-30, samuti Ameerika suurtükid M2A1.

Makedoonia õhujõududes on ainult helikopterid. Ei ole taktikalist, ammugi siis strateegilist lennuväge. Peamine löögijõud on kuus Ukrainast ostetud ja Iisraeli firmas Elbit moderniseeritud lahingu-transpordikopterit Mi-24. On ka kuus Mi-17 ja mõni Ameerika Bell UH-1-d.

"Teist võimalust ei tule": Makedooniat hirmutatakse Moskvaga>>

Eriüksus "Hundid" ("Волци") loodi 1994. aastal. Makedoonia eriüksusel on rikkalik lahingukogemus ja nad osalevad korrapäraselt ühisõppustes Ameerika roheliste barettide, Saksa KSK ja Briti SAS-ga. Nad on silma paistnud ka kodukandis — Balkani sõdade ajal tegutsesid nad naaberriikides.

Ühisrindena

Makedoonia relvajõud on väikesed, nende tehnika nomenklatuur ei ole suur ja needki vahendid ei sobi transportimiseks suurtee vahemaade taha. Sellele vaatamata ei varjanud NATO peasekretär Jens Stoltenberg oma rõõmu, kui ta rahvahääletuse tulemustest teada sai.

"NATO vajab Makedooniat, et organisatsioon tunneks end dünaamiliselt arenevana," leiab Poliitilise teabe keskuse peadirektor Aleksei Muhhin, "Makedooniat sunnitakse tegema nii, et Euroopas suureneks Ameerika ja Briti sõjaline kohalolek. Kahjuks teevad selle läbi üks riik teise järel. NATO võtab Euroopa Ameerika Ühendriikide huvides oma kontrolli alla. Pole kahtlust, et sellised protsessid jätkuvad teiste riikide suhtes. Järjekorras on Ukraina."

Skopje Makedoonias
© Sputnik / Илья Питалев

Samal seisukohal on ka sõjaväeekspert Konstantin Sivkov.

Zahharova tuletas Lääneriikidele meelde Jugoslaavia pommitamisega kaasnevat vastutust>>

"NATO juhtkond järgib oma joont, ehitades oma "tara" pikki meie läänepiiri," selgitas ta RIA Novostile, "Eelmisel aastal võtsid nad oma liikmeks Montenegro, veel ühe Balkani riigi. Sellega lõikas Allianss potentsiaalse Venemaa liitlase Serbia ära Aadria merest. Makedoonia on sisemaal asuv riik, mis piirneb teiste NATO liikmesriikidega — Kreeka, Bulgaaria ja Albaaniaga. See tähendab, et liit moodustab ühisrinde. Ma ei välista, et Makedooniat läheb vajaks siis, kui ameeriklased otsustavad äkki taganed keskmise ja lähimaarakettide piiramise lepingust. See riik sobib hästi Ameerika rakettide paigutamiseks – lennuaeg siit Venemaa suurte linnadeni on väga väike. Võib-olla ilmuvad siia ka USA globaalse raketitõrjesüsteemi elemendid."

Ilmselgelt on Makedoonia maiuspalaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka relvaeksportijatele. Peamiselt Nõukogude ja Vene päritolu tehnikapark tuleb asendada Lääne relvastusega. Osaliselt on seda juba tehtud: Makedoonia sõjavägi on juba pikka aega kasutanud Lääne laskerelvi — Ameerika M4 automaate ja M240 kuulipildujaid, Saksa H&K MP5 püstolkuulipildujaid ja Tšehhi CZ 75 püstoleid. Tankipargi asendamine saab olema hoopis kallim. Kas väikesel riigil on piisavalt vahendeid ja soovi relvastusele raha kulutada on esialgu veel ebaselge.

60
Tagid:
NATO, Euroopa Liit, Makedoonia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde