Dalia Grybauskaitė ja Vladimir Putin aastal 2010

Aitab nägude tegemisest: millistest eelistest Leedu Venemaaga tülitsedes ilma jääb

95
(Uuendatud 19:41 05.10.2018)
Täna on Leedu ja Venemaa suhted viletsad. Aga kui ette kujutada, et Vilnius ja Moskva saavad sõpradeks? Sel juhul oleks kasu Leedule tohutu.

Andrius Petrinis, Sputnik Leedu

Kõik on ilmselt juba leppinud mõttega, et Leedu on Venemaa karmiks kriitikuks ega ürita kahepoolseid suhteid parandada, arvates, et Moskva peab tegema esimese sammu. Aga kui hetkekski ette kujutada, et need riigid on lähedased partnerid, siis saab selgeks, et niisugune partnerlus võiks Leedu majandusele paljugi anda.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© Sputnik / Игорь Зарембо

Odav ja kasumlik energeetika

Esiteks, Vilnius on otsustanud, et Gazprom kehastab kurjust ja riik vajab energiasõltumatust. Tulemuseks kujunes ebarentaabel loodusliku vedelgaasi terminal, mille toodangut ei taha osta ei kohalik ettevõtlus ega naabrid, ent kulutused terminali ülalpidamiseks on riigi majandusele pikaajaliseks raskeks koormaks. Ja mis ka huvitav: mainitud vihatud Gazpromilt ostab Leedu ikkagi veel rohkesti gaasi.

Tõsi, eelmised koostöölepingud Gazpromiga võisid olla riigi tarbijatele ebasoodsamad. Kuid Leedu ise oli nendega nõus, hiljem aga ei takistanud tal keegi ega takista praegugi saavutamast uut – vastastikku kasulikku – kokkulepet. Ja juhul, kui riikidevahelised suhted oleks sõbralikud, siis oleks seda veelgi lihtsam teha.

Teiseks, meenutagem lugu naftatöötlustehasega Mažeikių nafta. Selle müük sai teoks deviisi all "Ei lase Ivani toru juurde". Ligi lubati ameeriklasi, kes küüniliselt Leedu ära kasutasid ja tehase maha müüsid. Ka poolakatega ei suju kõik sugugi ladusalt. Samas võinuks Venemaa (näiteks Lukoil) sõbralike suhete korral pakkuda niihästi head hinda kui stabiilseid naftatarneid kui ka investeeringud ettevõtte arenguks, rääkimata juba kõrgetest maksudest Leedu eelarvesse ja madalamatest kütusehindadest.

Kolmandaks, president Dalia Grybauskaitė ütles, et Vladimir Putin tegi talle ettepaneku osaleda Kaliningradi oblasti aatomielektrijaama ehituses.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Дружинин

Ei, me teeme ise. Tulemus – edukalt läbipõrunud Visaginase tuumaelektrijaama projekt. Tõsi küll, Kaliningradi oblastis pole aatomielekrijaama seni veel kerkinud, see-eest saab see varsti rajatud Valgevenes. Viimases projektis, mida teostab seesama Venemaa, oleks Leedulgi olnud otstarbekas osaleda. Aga me ei vaja odavat elektrit ja pikaajalist kasumit pole tarvis. Meie jaoks on tähtis BRELL-ist väljuda.

Lühidalt öeldes, odavam elektrienergia on märkimisväärseks abiks iga riigi majandusele. Juhul kui Leedu oleks sõber Venemaaga, võiks tal olla märksa odavam gaas, nafta ja elekter. Kui oldaks sõbrad…

Aga kui ilma sanktsioonideta?

Energeetika on oluline, kuid kaugeltki mitte ainus valdkond, kus koostöö Moskvaga tooks Vilniusele käegakatsutavat kasu.

Esiteks, praegu kuulub Leedu riikide sekka, kes sanktsioonidesõjast Venemaa ja EL-i vahel on kõige enam kannatada saanud. Nii et vahest kehtestagu sanktsioone ja saagu neid tagasi need, kellel on ülearust raha? Leedul seda ei ole, seetõttu sõidavad tema elanikud hulganisti minema, et seda Euroopas otsida. Kahtlemata on sanktsioone tühistada praegu keeruline, aga kui hakata koos liitlastega täna selle poole liikuma (ning soovijaid on Euroopas üha enam), siis homme võidakse olla nende seas, kellel lubatakse palju soodsamatel tingimustel Venemaa turule tagasi pöörduda.

Ning see on kasulik mitte ainult, näiteks, põllumajandustootjatele, vaid ka Leedu transpordisektorile, mis on üheks riigi majanduse tugisambaks. Pealekauba tasub aru saada, et head suhted Venemaaga on väravaks ka Euraasia majandusliitu.

Teiseks, tänu geograafilisele asendile on Leedul suur transiidipotentsiaal ja selles kontekstis mängib tähtsat rolli Klaipeda sadam. Tõsi, praegu tuleb ta päris edukalt toime, kuid suuremad Vene transiidi mahud talle paha ei teeks.

Tõsi küll, praegu arendab Venemaa oma sadamaid. Aga kui temaga sõbralikult kõnelda, saaks tõenäoliselt osa tema veoseid suunata läbi Klaipeda, mis võimaldaks ka Leedu Raudteedel tulu teenida. Oli ju kunagi juttu sadamaprojektist 2K (Klaipeda–Kaliningrad), ent jutud jäidki juttudeks…

Kokkuvõttes, sõprus Venemaaga tähendab potentsiaalseid investeeringuid paljudesse muudessegi valdkondadesse, laialdast teaduslikku koostööd, turistidevoolu ja nii edasi. Teisisõnu, teistsugune pilk Moskvale võiks garanteerida Leedule mitte pelgalt suure, vaid tohutu kasumi. Mis siis takistab?

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

Kui vaikimine on kuld

Kui rääkida argumentidest, millel põhineb Leedu vaenulik suhtumine Venemaasse, siis peamised neist on sellised.

Esimene – väärtuspõhine: me ei müü põhimõtteid gaasi eest. Hästi, aga sakslased on Venemaaga gaasijuhtme Nord Stream 2 asjus kokku leppinud. Tähendab, nemad müüvad? Või ehk mõtlevad ratsionaalselt? Teisisõnu, tarvis on samaviisi, nagu kõik teisedki, enese, oma rahva eest hoolitseda, aga mitte poliitiliselt nägusid teha.

Teine argument – kui Venemaa Leedusse lubada, siis hakkab ta meie poliitikat kontrollima ja me kaotame sõltumatuse. Aga nüüd oleme sõltumatud, või ütlevad Washington ja Brüssel meile ette, mida teha? Ühesõnaga, Leedul on lihtsalt tarvis õppida Venemaaga läbirääkimisi pidama.

Ükskord ütles Prantsusmaa president Jacques Chirac Balti riikidele, et toetades USA sõda Iraagis lasksid nad käest kuldse võimaluse vait olla. Tänasel päeval ei nõua Leedult keegi, et ta hommepäev tunnistaks Krimmi Venemaa osaks või lahkuks NATO-st ja EL-ist ning saaks Euraasia majandusliidu liikmeks.

Vaja on lihtsalt konstruktiivsemalt tegutseda: pidada Moskvaga läbirääkimisi Läänemere piirkonna demilitariseerimise üle, aga mitte kippuda seda üheks suureks sõjaväebaasiks muutma. Toetada mitte Kiievi korrumpeerunud ja natsionalistlikku režiimi, vaid Minski kokkulepete täitmist. Küsida konkreetseid tõendeid Donbassis allatulistatud Boeingu ja Skripalide mürgitamise asjus, aga mitte otsekohe Venemaad süüdistada, ja nii edasi.

Ning veel on hädavajalik mõelda esmajoones oma kodanike huvidele, aga mitte Ameerika või Euroopa onude omadele. Siis ei pruugi kirjutada sellest, mida Leedu on kaotanud ja kaotab, vaid sellest, mida ta veel saada võiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

95
Tagid:
tülitsedes, eelistest, kasu, Vladimir Putin, Dalia Grybauskaitė, Vilnius, Moskva, Venemaa, Leedu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde