Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš

Ekspert: Suurbritannia on alati püüdnud Venemaad Läänest eraldada

56
(Uuendatud 16:49 04.10.2018)
Suurbritannia rollist Eesti saatuses ja sellest, et eestlased lõhenesid Teises maailmasõjas sõdivate poolte, NSV Liidu ja Hitleri Saksamaa vahel, rääkis rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vladimir Iljaševitš oli Sputnik Eesti pressikeskuse külaline neljapäeval, 4. oktoobril toimunud ümarlaual Tallinn-Minsk-Biškek teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale".

Eksperdi sõnul oli London see, kes ei võimaldanud julgeolekusüsteemide tekkimist, suunates natsi-Saksamaa rünnaku itta. Vladimir Iljaševitš uurib probleemi läbi Balti riikide, eriti Eesti prisma. Iljaševitš tuletas meelde, et 1919. kuni 1937. aastani oli Eesti, nagu ka teised Balti riigid, Ühendkuningriigi vastutusalal (see põhimõte kordus aastatel 1990-1992 ja jätkub tänapäevani).

Müncheni lepingu õppetunnid on täna olulisemad kui kunagi varem >>

Sellised olid näiteks salajased Compiegne'i vaherahukokkulepped 1918. aastal ja Versailles rahuleping. Britid märkisid otse, et Saksa okupatsioonivõimud peaksid jääma Balti riikidesse, kuni nad brittide äranägemisel "asendatakse". Nii ilmusid britid Baltimaade sadamatesse Liepajast Revelini/Tallinnani.

Olukorda kasutades päästsid nad valla kodusõja, mida hakati hiljem nimetama "Vabadussõjaks" ja kujundasid järgmise viieteistkümne aasta jooksul Eesti Vabariigis algselt hoopiski mittevenevaenuliku rahva ja eliidi ümber totaalselt nõukogudevastaseks ja russofoobseks.

Eestlaste ja lätlaste osalemine Hitleri koalitsiooni poolel oli loomulik

1937. aastal mõistsid Balti riigid, et britid on nad Saksamaale ohverdanud, ja nad valisid just selle, ettenäidatud arengusuuna – Saksamaale. See arengustsenaarium ei realiseerinud ainult tänu Nõukogude diplomaatia edukusele — 1939. aasta augustis Saksamaaga sõlmitud mittekallaletungipaktile. Kuni 1939. aastani hakkasid aga Baltimaad kiiresti looma suhteid Saksamaaga.

Juulis, tuletas Iljaševitš meelde, kirjutati Eesti ja Saksamaa vahel alla Selter-Ribbentropi pakt. Samal päeval allkirjastasid sarnase dokumendi ka Läti ja Saksamaa. 1930-ndate aastate alguse maailma majanduskriis ja pikaajaline Suurbritannia röövellik "patronaaž" tõid kaasa Balti riikide otsese majanduslanguse ja Saksamaa kiire majandusliku tõusu taustal rahulolematuse ja Saksa-meelsete meeleolude leviku. Kuid nii nagu poolakatel, domineerisid tol ajal ka Balti ühiskonnas russofoobia ja antisovjetism. Suure osa eestlaste ja lätlaste osalemine Teises maailmasõjas Hitleri koalitsiooni poolel oli seetõttu igati loomulik.

Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda >>

Propagandast segadusse aetud noorte eestlaste mobiliseerimine 1943. aastal lõhestas eesti rahva pooleks. Eesti jaoks oli Teine maailmasõda tegelikult 1918-1919. aasta kodusõja jätkumine. 50-60 tuhat eestlast võitles Nõukogude ja 60-70 tuhat (enamasti mobiliseeritud, mitte vabatahtlikud) – Führeri poolel. Selle nähtuse ideoloogilised põhjused on ilmsed.

Monarhistid on muutunud russofoobideks

"Esimese maailmasõja lõpuks ei täheldatud eestlaste seas peaaegu mingit russofoobiat ja endised Vene impeeriumi ohvitserid, sealhulgas Georgi risti kavaler, tsaariarmee podpolkovnik Johan Laidoner, tulevane Eesti kindral ja kaitseväe juhataja olid monarhistid, sest võitlesid "legitiimse valituse eest" ja bolševike vastu. Briti kuningaperekonna poolt reedetud tsaariperekonna hukkamine 1918. aasta suvel pani aluse valikule "iseseisva Eesti vabariigi" kasuks, sest ühtse monarhia taastamine muutus võimatuks. Sel ajal algas Suurbritannia-poolne intensiivne natsionalistlik propaganda, mille ajupesu kestis viieteist aastat ning kogu Eesti valitsev klass muutus järk-järgult oma idanaabri suhtes vaenulikuks," rääkis Vladimir Iljaševitš.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel
© Sputnik / Владимир Астапкович

Erinevalt kontinentaalsetest Venemaast ja Saksamaast oli Suurbritannial Baltikumi suhtes alati eriline sõjalis-poliitiline huvi ning mõjuvõim Balti piirkonnas oli oluline peamiselt Läänemere meresadamate ja eriti Peterburi läheduse tõttu.

"Suubritannia plaanide hulka on alati kuulunud Peterburi blokaad ja Venemaa kohaloleku välistamine Lääne- ja Mustal merel. Meenutagem kasvõi tema käitumist Krimmi sõjas 1854. aastal. See tähendab, et Suurbritannia on mereväe geopoliitiliste põhimõtete järgi 350 aastat püüdnud kontrollida mitte kogu kontinenti, vaid peamisi meresadamaid ja rannikuriike ning merekaubandust ja transiiti, teenides sellelt oma piraadirikkust," lisas ajakirjanik.

"Ajavahemikul 1937-1939 ei püüdnud Suurbritannia mitte ainult lähendada Saksamaad NSV Liidu piiridele, toetades sealhulgas Saksamaa poolt Balti limitroofriikide hõivamist, vaid püüdis õhutada konflikti Soome ja NSV Liidu vahel, veendes soomlasi "säilitama kindlameelsust ja mehisust" NSV Liidu taotluste suhtes nihutada piir eemale Leningradist pakkudes asemele kordades suuremaid alasid Karjalas. Mitte lubada Moskva ja Berliini kokkulepet ja isoleerida Nõukogude Liit/Venemaa kõikidest konstruktiivsetest sidemetest pikemas perspektiivis — on alati olnud Briti eliidi idee-fix Euroopas ja selliseks on see jäänud tänapäevani," ütleb Vladimir Iljaševitš.

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš

4. oktoobril toimus Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn-Minski-Biškek videosilla vahendusel ümarlaud teemal "Müncheni leping: õppetund tänapäeva maailmale". Ürituse raames esitleti populaarteaduslikku kogumikku "München 1938: langemine Teise maailmasõja põhjatusse", mille koostas rahvusvaheline ajaloolaste meeskond Müncheni lepingu 80. aastapäevaks.

56
Tagid:
lepe, poliitika, aastapäev, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, pressikeskus, Sputnik Eesti, Vladimir Iljaševitš, Valgevene, Suurbritannia, Kõrgõzstan, Saksamaa, Eesti