Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš

Ekspert: Suurbritannia on alati püüdnud Venemaad Läänest eraldada

63
(Uuendatud 16:49 04.10.2018)
Suurbritannia rollist Eesti saatuses ja sellest, et eestlased lõhenesid Teises maailmasõjas sõdivate poolte, NSV Liidu ja Hitleri Saksamaa vahel, rääkis rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vladimir Iljaševitš oli Sputnik Eesti pressikeskuse külaline neljapäeval, 4. oktoobril toimunud ümarlaual Tallinn-Minsk-Biškek teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale".

Eksperdi sõnul oli London see, kes ei võimaldanud julgeolekusüsteemide tekkimist, suunates natsi-Saksamaa rünnaku itta. Vladimir Iljaševitš uurib probleemi läbi Balti riikide, eriti Eesti prisma. Iljaševitš tuletas meelde, et 1919. kuni 1937. aastani oli Eesti, nagu ka teised Balti riigid, Ühendkuningriigi vastutusalal (see põhimõte kordus aastatel 1990-1992 ja jätkub tänapäevani).

Müncheni lepingu õppetunnid on täna olulisemad kui kunagi varem >>

Sellised olid näiteks salajased Compiegne'i vaherahukokkulepped 1918. aastal ja Versailles rahuleping. Britid märkisid otse, et Saksa okupatsioonivõimud peaksid jääma Balti riikidesse, kuni nad brittide äranägemisel "asendatakse". Nii ilmusid britid Baltimaade sadamatesse Liepajast Revelini/Tallinnani.

Olukorda kasutades päästsid nad valla kodusõja, mida hakati hiljem nimetama "Vabadussõjaks" ja kujundasid järgmise viieteistkümne aasta jooksul Eesti Vabariigis algselt hoopiski mittevenevaenuliku rahva ja eliidi ümber totaalselt nõukogudevastaseks ja russofoobseks.

Eestlaste ja lätlaste osalemine Hitleri koalitsiooni poolel oli loomulik

1937. aastal mõistsid Balti riigid, et britid on nad Saksamaale ohverdanud, ja nad valisid just selle, ettenäidatud arengusuuna – Saksamaale. See arengustsenaarium ei realiseerinud ainult tänu Nõukogude diplomaatia edukusele — 1939. aasta augustis Saksamaaga sõlmitud mittekallaletungipaktile. Kuni 1939. aastani hakkasid aga Baltimaad kiiresti looma suhteid Saksamaaga.

Juulis, tuletas Iljaševitš meelde, kirjutati Eesti ja Saksamaa vahel alla Selter-Ribbentropi pakt. Samal päeval allkirjastasid sarnase dokumendi ka Läti ja Saksamaa. 1930-ndate aastate alguse maailma majanduskriis ja pikaajaline Suurbritannia röövellik "patronaaž" tõid kaasa Balti riikide otsese majanduslanguse ja Saksamaa kiire majandusliku tõusu taustal rahulolematuse ja Saksa-meelsete meeleolude leviku. Kuid nii nagu poolakatel, domineerisid tol ajal ka Balti ühiskonnas russofoobia ja antisovjetism. Suure osa eestlaste ja lätlaste osalemine Teises maailmasõjas Hitleri koalitsiooni poolel oli seetõttu igati loomulik.

Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda >>

Propagandast segadusse aetud noorte eestlaste mobiliseerimine 1943. aastal lõhestas eesti rahva pooleks. Eesti jaoks oli Teine maailmasõda tegelikult 1918-1919. aasta kodusõja jätkumine. 50-60 tuhat eestlast võitles Nõukogude ja 60-70 tuhat (enamasti mobiliseeritud, mitte vabatahtlikud) – Führeri poolel. Selle nähtuse ideoloogilised põhjused on ilmsed.

Monarhistid on muutunud russofoobideks

"Esimese maailmasõja lõpuks ei täheldatud eestlaste seas peaaegu mingit russofoobiat ja endised Vene impeeriumi ohvitserid, sealhulgas Georgi risti kavaler, tsaariarmee podpolkovnik Johan Laidoner, tulevane Eesti kindral ja kaitseväe juhataja olid monarhistid, sest võitlesid "legitiimse valituse eest" ja bolševike vastu. Briti kuningaperekonna poolt reedetud tsaariperekonna hukkamine 1918. aasta suvel pani aluse valikule "iseseisva Eesti vabariigi" kasuks, sest ühtse monarhia taastamine muutus võimatuks. Sel ajal algas Suurbritannia-poolne intensiivne natsionalistlik propaganda, mille ajupesu kestis viieteist aastat ning kogu Eesti valitsev klass muutus järk-järgult oma idanaabri suhtes vaenulikuks," rääkis Vladimir Iljaševitš.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel
© Sputnik / Владимир Астапкович

Erinevalt kontinentaalsetest Venemaast ja Saksamaast oli Suurbritannial Baltikumi suhtes alati eriline sõjalis-poliitiline huvi ning mõjuvõim Balti piirkonnas oli oluline peamiselt Läänemere meresadamate ja eriti Peterburi läheduse tõttu.

"Suubritannia plaanide hulka on alati kuulunud Peterburi blokaad ja Venemaa kohaloleku välistamine Lääne- ja Mustal merel. Meenutagem kasvõi tema käitumist Krimmi sõjas 1854. aastal. See tähendab, et Suurbritannia on mereväe geopoliitiliste põhimõtete järgi 350 aastat püüdnud kontrollida mitte kogu kontinenti, vaid peamisi meresadamaid ja rannikuriike ning merekaubandust ja transiiti, teenides sellelt oma piraadirikkust," lisas ajakirjanik.

"Ajavahemikul 1937-1939 ei püüdnud Suurbritannia mitte ainult lähendada Saksamaad NSV Liidu piiridele, toetades sealhulgas Saksamaa poolt Balti limitroofriikide hõivamist, vaid püüdis õhutada konflikti Soome ja NSV Liidu vahel, veendes soomlasi "säilitama kindlameelsust ja mehisust" NSV Liidu taotluste suhtes nihutada piir eemale Leningradist pakkudes asemele kordades suuremaid alasid Karjalas. Mitte lubada Moskva ja Berliini kokkulepet ja isoleerida Nõukogude Liit/Venemaa kõikidest konstruktiivsetest sidemetest pikemas perspektiivis — on alati olnud Briti eliidi idee-fix Euroopas ja selliseks on see jäänud tänapäevani," ütleb Vladimir Iljaševitš.

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Balti riikide ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš

4. oktoobril toimus Sputnik Eesti pressikeskuses Tallinn-Minski-Biškek videosilla vahendusel ümarlaud teemal "Müncheni leping: õppetund tänapäeva maailmale". Ürituse raames esitleti populaarteaduslikku kogumikku "München 1938: langemine Teise maailmasõja põhjatusse", mille koostas rahvusvaheline ajaloolaste meeskond Müncheni lepingu 80. aastapäevaks.

63
Tagid:
lepe, poliitika, aastapäev, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, pressikeskus, Sputnik Eesti, Vladimir Iljaševitš, Valgevene, Suurbritannia, Kõrgõzstan, Saksamaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde