Müncheni sobingu 80. aastapäev

Ekspert: miks britid just Hitleriga rääkisid

55
(Uuendatud 14:54 04.10.2018)
Ühendkuningriigi osast Müncheni lepingu ettevalmistamisel Natsi-Saksamaaga ja hiljem Teises maailmasõjas puhkemises rääkis rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Baltimaade ajaloolane Vladimir Iljaševitš.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vladimir Iljaševitš oli Sputnik Eesti külaline Tallinna pressikeskuses neljapäeval, 4. oktoobril toimunud Tallinn-Minsk-Biškek ümarlaual teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale". Videosild oli pühendatud 30. septembril 1938 alla kirjutatud Müncheni lepingu 80. aastapäevale.

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust >>

Vladimir Iljaševitš märkis, et Müncheni lepinguga seonduvalt peetakse Suurbritanniat üheks peamiseks osaliseks protsessis, mis vabastas Adolf Hitleri käed ja seega ka tingimuste loojaks Teise maailmasõja puhkemiseks. Seejuures peetakse Suurbritanniat ja Saksamaad antipoodideks. Eesti ajaloolane on aga veendunud, et Suurbritannia sarnanes maailmavaadelt tollal väga Saksamaa omadega.

Suurbritannia poolt kirjutas lepingule alla tolleaegne peaminister Neville Chamberlain, kes sõna otseses mõttes vihkas NSV Liitu ja Venemaad ning ütles, et "astuks pigem tagasi, kui läheks kokkuleppele NSV Liiduga".

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Baltimaade ajaloolane Vladimir Iljaševitš

"Kas tegemist oli vaid poliitiliste eelistustega? Ei, sellel olid palju sügavamad põhjused. Tuletame meelde, et Neville"i isa Joseph Chamberlain oli 19. sajandi lõpul koloniaalasjade minister ja tuntud šovinist, kes hellitas lootust luua saksa-anglo-saksi rassiline liit. Just need ideed pookis ta oma poegadele Neville"ile ja Austin"ile (Austin oli seesama Chamberlain, kes sai NSV Liidus populaarseks tänu Ilfi ja Petrovi satiirilistele teostele – "meie vastus Chamberlainile" — 1920. aastate teisel poolel Moskvale esitatud ultimaatumite kohta)," selgitas Iljaševitš.

Britid, nagu natsidki, pidasid ennast kõrgemaks rassiks

Illjaševitš on veendunud, et mitte ainult sellised meeleolud, vaid ideoloogia, oli Suurbritannia valitsevates ringkondades laialt levinud. Just inglased on tänapäeva tähenduses rassismi ja genotsiidi alusepanijad. Goebbels kirjutas oma päevikutes, et Führer nimetas inglasi "saksa natsismi õpetajateka". Saksamaa ja Suurbritannia vastuolud keskendusid võitlusele niinimetatud "rassilliidu" eest, samal ajal kui Ida-Euroopa rahvad, sealhulgas tšehhid ja balti riigid olid lihtsalt ressursiks ja peenrahaks. Selles seisnebki Suurbritannia rolli erilisus suhetes Saksamaaga.

Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda >>

"Miks britid tahtsid just Hitleriga kokku leppida? Sellepärast, et Britid, nagu natsidki, pidasid ennast kõrgeimaks rassiks ning venelased ja teised Ida-Euroopa rahvad olid neile "untermensch" ehk alamrahvad. Ent Suurbritannia varjas seda alati hoolikalt, põhimõttel, et alamad rahvad ei pea teadma, mida kõrgemad neist mõtlevad. Ja selline usk oma väljavalitusse on maailmas kestnud juba sajandeid, alustades seitsmeaastasest sõjast – ühest Suurbritannia valla päästetud sõjalisest konfliktist," rääkis Iljaševitš.

Tema arvates muutusid Suurbritannia ja Saksamaa Teises maailmasõjaga konkurentideks, kuna nende riikide juhtkonnad ei jõudnud üksmeelele, kes peaks eespool nimetatud "kõrgemate rasside liitu juhtima". Iljaševitši sõnul oli ka Esimene maailmasõda peamiselt sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel kolooniate ümberjagamise ja maailma valitsemise pärast. Teine maailmasõda oli esimese jätk.

Prantsusmaa ja Itaalia rollid olid Müncheni lepingu järgi teistsugused

Kui keegi ilmutas Müncheni lepingu allakirjutanutest tõelist selgrootust, siis oli selleks Prantsusmaad esindanud Edward Daladier. Prantsusmaa oli tol ajal nõrk ja sai aru, et ta ei suuda Saksamaale vastu panna. Itaalia oli ideoloogiliselt natsi-Saksamaale lähedal, kuid pidas erinevalt Saksamaast silmas lõunapoolset geopoliitilist vektorit — Balkanit Kreekaga ja Põhja-Aafrika riike, — seepärast sai Mussolinist Hitleri liitlane, mitte vaenlane.

"Kuid Prantsusmaa ja enamik Euroopa riike üritasid vähemalt midagi teha, et luua koos NSV Liiduga Euroopas kollektiivset julgeolekusüsteemi. Kes siis oli selle süsteemi vastu ja kes kasutas sõna otseses mõttes titaanlikke jõupingutusi, et NSV Liitu täielikult isoleerida? Vastus on selge. Selleks oli Suurbritannia Ameerika Ühendriikide anglo-saksi eliidi toel. Just nimelt London ei lasknud julgeolekusüsteemidel välja kujuneda, suunates Saksamaa agressiooni itta," ütles Iljaševitš.

Neljapäeval, 4. oktoobril kell 11.00 toimus Sputnik Eesti pressikeskuses ümarlaud Tallinn — Minsk — Biškek teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale". Videosild oli pühendatud Müncheni sobingu 80. aastapäevale.

55
Tagid:
poliitika, leping, aastapäev, ajalugu, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, pressikeskus, Vladimir Iljaševitš, Eesti
Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde