USA alaline esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison

USA alaline esindaja NATO juures selgitas Venemaa rakettide ründamist

38
(Uuendatud 16:39 03.10.2018)
Venemaa meediasse ilmus teave, et Kay Bailey Hutchison väljendas Washingtoni valmisolekut kaaluda võimalust hävitada Vene päritolu maapealsed raketid, mis väidetavalt rikuvad 1987. aasta Kesk- ja lühimaa rakettide keelustamise lepingu tingimusi.

TALLINN, 3. oktoober — Sputnik. USA alaline esindaja NATO juures Kay Bailey Hutchison kirjutas Twitteris, et ei öelnud midagi Venemaal arendatavate väikese ja keskmise tegevusraadiusega rakettide keelustamise lepingut rikkuvate rakettide ennetava "ründamise" kohta, edastab RIA Novosti.

"Ma ei rääkinud ennetava löögi andmisest Venemaale," kirjutas ta.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Alalise esindaja sõnul peaks Venemaa naasma Kesk- ja lühimaarakettide keelustamise lepingu juurde, vastasel korral on USA sunnitud tõkestama Venemaa potentsiaalset võimekust oma ja NATO liitlaste huvide kaitsemiseks.

Poolale topitakse Pentagonist veel 500 miljoni eest relvastust>>

Venemaa meediasse ilmus teave, et Kay Bailey Hutchison väljendas Washingtoni valmisolekut kaaluda võimalust hävitada Vene päritolu maapealsed raketid, mis väidetavalt rikuvad 1987. aasta Kesk- ja lühimaa rakettide keelustamise lepingu tingimusi. Sellest teatas ta enne NATO kaitseministrite kohtumist Brüsselis toimunud pressikonverentsil.

Hutchinson ütles, et Washington eelistab probleemile diplomaatilist lahendust, kuid kaalub ka muid meetmeid. Tema sõnul on küsimus selles, mida Ameerika Ühendriigid teevad, kui nad teada saavad, milleks Venemaa võimeline on.

"Sellisel juhul uurime me võimalust neutraliseerida raketid, mis võivad tabada mõnd meie Euroopa liitlasriiki või Alaskat Ameerikas. Nii et, ma arvan, see on meie kõigi, ja ka Kanada huvides," ütles alaline esindaja.

"Ei maksa erilist tähelepanu pöörata"

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Hutchisoni avaldust intervjuus telekanalile CNN. Peskovi sõnul Kremlis "eelistatakse mitte pöörata suuremat tähelepanu alaliste esindajate avaldustele, sel ajal, kui meil on palju segadust hoopis kõrgemalt tasemelt tulevate teadetega".

Varem ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et NATO esindajad ei mõistnud oma vastutuse ulatust ja agressiivse retoorika ohtlikkust.

"Selles küsimuses annavad üksikasjaliku sisulise vastuse meie sõjaväeeksperdid," lisas ta.

"Oma rikkumiste varjamiseks"

NATO alalise esindaja Kay Bailey Hutchisoni sõnu, et Washington kavatseb hävitada Venemaa maismaal paiknevad raketid, mis rikuvad väidetavalt Keskmise ja lühimaarakettide keelustamise lepingut, kommenteeris sõjaline ekspert Viktor Litovkin, teatab telekanal RT. Eksperdi sõnul teevad Washingtoni esindajad selliseid avaldusi "omapoolsete rakettide keelustamise lepingu rikkumiste varjamiseks".

Ameerika Ühendriigid eraldasid 2019. aasta kaitse-eelarves vahendeid kuni 5500 kilomeetrise lennukaugusega tiibrakettide arendamiseks, tuletas Litovkin meelde. "Varga peas põleb müts," rõhutas ta. Analüütik lisas, et avaldus "löögist" Venemaa rakettide pihta võis tulla ainult "täielikult ebaadekvaatselt inimeselt".

Rooda: Venemaa "eksperdid" ei tea, millest räägivad>>

Keskmise ja väikese tegevusraadiusega rakettide keelustamise leping ei luba pooltel kasutada maapinnal paiknevaid ballistilisi ega tiibrakette lennukaugusega 500 kuni 5500 kilomeetrit. Dokument allkirjastati 1987. aastal. Viimastel aastatel on Moskva ja Washington regulaarselt süüdistanud teineteist selle lepingu rikkumises.

USA Kongressis kutsuti üles isegi koostama seaduseelnõu, mis süüdistaks otseselt Venemaad selle dokumendi rikkumises ja valmistaks ette USA taganemise sellest, samamoodi, nagu Washington lahkus raketitõrjelepingust.

Venemaa on korduvalt kinnitanud, et täidab täpselt kesk- ja lühimaarakettide keelustamise lepinguga endale võetud kohustused. Samal ajal märkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Moskval on Ameerika Ühendriikidele väga tõsised etteheited seoses lepingu täitmisega ameeriklaste poolt.

Venemaa võtab relvastusse salajase ülihelikiirusega püüdurraketi>>

Vene pool usub, et USA rikub keskmise ja väikese tegevuskaugusega rakettide keelustamise lepingut Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas, paigutades selliseid maapealseid raketikomplekse Jaapanisse. Moskva viitab Tokyole ja Washingtonile, et taoliste sammudega laiendatakse raketikeelulepingu kontekstis Ameerika Ühendriikide rikkumiste geograafiat.

38
Tagid:
raketikompleksid, NATO, Dmitri Peskov, Maria Zahharova, Sergei Lavrov, Kay Bailey Hutchison, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde