Sputnik Eesti pressikeskuses toimub Müncheni sobingu 80. aastapäevale p[hendatud videosild

Ümarlaud teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale"

81
(Uuendatud 14:56 04.10.2018)
Neljapäeval, 4. oktoobril kell 11.00 toimub Sputnik Eesti pressikeskuses ümarlaud Tallinn - Minsk - Biškek teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale". Videosild on pühendatud Müncheni sobingu 80. aastapäevale.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. 1938. aasta Müncheni sobing oli Teise maailmasõja puhkemise võtmesündmuseks. Kuidas ja miks "eeskujulikud demokraatiamaad" — Suurbritannia ja Prantsusmaa — läksid Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega kokkuleppele ning ohverdasid oma liitlasriigi Tšehhoslovakkia?

Milliseid tulemusi impeeriumi snoobid ootasid ja mida nad tegelikult said? Mida sai NSV Liit teha olukorras, mil suur sõda oli küpsemas ja üks tema liitlastest reetis teise? Kuidas anti vanade impeeriumide rahvuslik upsakus üle uutele riikidele? Milliseid õppetunde peaksid Euroopa ja kogu ülejäänud maailm 1930. aastate lõpu traagilistest sündmustest võtma?

Müncheni sobingu juubel: mõne jaoks on õppetund mööda külgi maha jooksnud >>

Ümarlaual esitatakse populaarteaduslikku kogumikku "München 1938: II maailmasõja kuristikku langemine", mille koostas rahvusvaheline ajaloolaste meeskond Müncheni sobingu 80. aastapäevaks. Kogumiku avaldamise ja ümarlaua pidamise eesmärk on varustada poliitikuid, ajakirjanikke ja inimesi, kes ei ole oma riigi ajaloo suhtes ükskõiksed, faktide ja argumentidega, võitlemaks ajaloo võltsijate vastu.

Ümarlauas osalevad:

Tallinnas

  • Elukutseline rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik, Baltimaade ajaloo uurija Vladimir Iljaševitš.

Minskis

  • RIA "Rossija Segodnja" nõunik, Välispoliitika uuringute ja algatuste instituudi peadirektor Veronika KRAŠENINNIKOVA;
  • Ajakirja "Ajaloolane" ajakirjanik, ajalooteaduste doktor Oleg NAZAROV;
  • Venemaa riikliku sotsiaalse ülikooli Minski filiaali Euraasia-uuringute keskuse juhataja asetäitja, ajalooteaduste kandidaat Aleksandr GRONSKI;
  • Vene-Poola koostööinstituudi direktor Dmitri BUNEVITŠ;
  • Venemaa Teaduste Akadeemia Üldajaloo instituudi sõjaajaloo- ja geopoliitikakeskuse teaduslik sekretär Dmitri SURŽIK;
  • Moskva Riikliku Keeleteaduste Ülikooli professor, II maailmasõja ajaloolaste Venemaa assotsiatsiooni liige, Aleksei PLOTNIKOV;
  • Ajalooteaduste kandidaat, VRÜ infotehnoloogia ja juhtimise teaduskonna humanitaarteaduste osakonna dotsent Aleksandr KISSELJOV;
  • VRÜ ajalooteaduskonna uue ja kaasaegse ajaloo osakonna juhataja Vladimir KOSHELEV.

Biškekis

  • Analüüsikeskuse "Ida-Lääne Strateegia" peadirektor Dmitri ORLOV.

Registreerumise info:

Oma osalemissoovist palume teatada hiljemalt neljapäevaks, 4. oktoobriks kella 10.00-ks e-maili aadressile media.ee@sputniknews.com, lisades oma nime, perekonnanime, väljaande ja ametikoha. Ürituse töökeel – vene.

Sputnik Eesti pressikeskus >>

Sputnik Eesti pressikeskus on kaasaegse sisseseadega varustatud kompleks, mis võimaldab läbi viia erinevaid üritusi: teleotselülitustest kuni telesildadeni maailma eri linnade vahel üle maailma.

Uudisteportaali Sputnik Eesti pressikeskuse avamine
© Sputnik / Владимир Новиков

Külaliste ja ajakirjanike käsutuses on mugav 29 kohaga pressisaal ja teabe vastuvõtmiseks ning edastamiseks vajalik seadmestik. Tehnilised võimalused aitavad professionaalset ajakirjandust arendada ja soodustavad infovahetust ja —levikut.

Sputnik Eesti pressikeskus kutsub koostööle, pakkudes pressikonverentside läbiviimise taristut kõigi aktuaalsete siseriiklike või rahvusvaheliste teemade tarvis. Asume Tallinnas, Paavli tn. 1/Kopli 33 (kolmandal korrusel).

Sputnik on teabeagentuur ja raadio multimeediaesindustega kümnetes riikides. Sputnik sisaldab võrgulehti rohkem kui 30 keeles, analoog- ja digitaalraadiot, mobiilirakendusi ja kontosid sotsiaalvõrgustikes. Sputnik ööpäevaringsed uudistevood antakse eetrisse inglise, araabia, hispaania ja hiina keeles.

81
Tagid:
poliitika, ümarlaud, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, pressikeskus, NSV Liit, Tšehhoslovakkia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Eesti, Itaalia, Venemaa
Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde